Kummaline põhjus, miks virtuaalsed abistajad räägivad naishäälega

FOTO: Shutterstock

Leebe naishääl juhatab GPSi kaudu, kuidas kõige kiiremini oma sihtmärki jõuad, Siri ja Alexagi jutustavad sinuga, nagu oleksid nad robotnaised ning Elroni rongipeatuste nimesid loeb samuti ette naine. Miks eelistavad tehnoloogiafirmad panna virtuaalsed abilised just naise häälega rääkima?

Ajakirjas PCMag võttis küsimuse luubi alla Chandra Steele, kes tahtis teada saada, kas põhjuseks on soostereotüübid. Amazoni pressiesindaja ütles talle, et fookusgruppides reageerisid Alexa puhul inimesed kõige paremini just naishäälele. Microsoft leidis sama: naishääl esindab neid omadusi, mida virtuaalselt assistendilt oodatakse: abivalmis, toetav ja usaldusväärne. Teoretiseeritakse, et nii mehed kui naised reageerivad naishäälele pigem soojalt, samas kui mehehääl tekitab vastakamaid tundeid.

Tõeline põhjus aga ei pruugi olla selles, et me moodsatel aegadel oleme harjunud arvama, et naised peaksid täitma administratiivseid rolle. Asi võib olla hoopis vananenud arusaamades. Kui Google hakkas valmistama Google Assistanti, tahtsid nad pakkuda kasutajale nii mees- kui naishääle võimalust, kuid nad avastasid, et see on tehniliselt keeruline. Nimelt on text-to-speech süsteemid treenitud ära tundma just naishääli.

On ka teisi võimalikke põhjuseid. Mõned uurijad arvavad, et naised hääldavad täishäälikuid arusaadavamalt ning et naishääle tämbrit on lihtsam kuulda. Need võivad olla tühised argumendid, kuid siiski põhjuseks, miks arengu algusfaasides kiputi naishäält eelistama.

On muidugi ka erandeid, näiteks Siri pakub meeshääle varianti. Kuid ühest nupule vajutamisest ei pruugi piisata, et soolisi eelarvamusi kustutada.