KOLUMN ⟩ Eva Pettinen: karantiiniajal on kümneid kasutegureid

Kui välja arvata tavapärane umbes 28-päevane puhkus aastas, on see võimalus, mida tavaolukorras ei teki täiskasvanud inimesel enne pensionipõlve praktiliselt mitte kunagi. Võib-olla vaid siis, kui liigutakse ühelt töölt teisele (kas töölepingu lõppemise, koondamise vm põhjusel) või näiteks mõnest haigusest või operatsioonist kodus taastudes. 

Miks? Sest me oleme valinud teistsuguse, samuti kindlalt piiritletud elu, milles on vaja ilma pausideta igakuiselt arveid maksta (kui sügavamalt järgi mõelda, siis on ka teisi variante). Sealhulgas laene, mistõttu me ei saa võtta suvalisel ajal, suvalise pikkusega (makse)puhkust isegi, kui väga tahaksime. «Kas see teeb meid süsteemi-, panga- ja rahaorjaks?» küsimusele oskab igaüks vast ise hõlpsasti vastuse leida. Kindlasti on raha teema praeguse puhkepausi üks tähtis mõttekoht, kuid mitte kõige tähtsam. 

Inimese elu tähtsaim teema on tema tervis. Teema, millega on seotud ka praegune süllekukunud (või needuslik - kuidas kellelegi) aeg. 

Ilmselt ei suuda vaimse, emotsionaalse ja füüsilise tervise skaala keskel asuv ehk terve, tasakaalus inimene ettegi kujutada, millised mõtted, tunded ja tundmused on kaaskodanikud sellel erilisel eluperioodil teadlikult või teadmatult läbi elanud.

Kriisiaeg toob inimestes välja tema varjus külgi, võib-olla üllatuseks inimesele endalegi. Karantiiniaja alguses langesid osad meist masendusse (seoses tavaelurütmi päevapealt kadumise ja teadmatusega tuleviku ees). Osad meist läksid emotsionaalselt üle rahurežiimist hirmurežiimile nagu loomad, keda pidevalt saagiks varitsetakse (varitsejaks siis koroona ehk inimdžungli kõik teised asukad).

Teadaolevalt on osadel maailma koroonapuhangu läbi elanud piirkondade elanikel tekkinud agorafoobia, mis väljendub mh hirmuna kodust väljaspool liikumise ees (õues ei ole turvaline olla). Osad meist muretsevad paaniliselt raha pärast, teised töö säilimise, kolmandad laste õppimise, neljandad suhete hoidmise ja viiendad figuuri säilimise pärast. Ilmselt ei suuda vaimse, emotsionaalse ja füüsilise tervise skaala keskel asuv ehk terve, tasakaalus inimene ettegi kujutada, millised mõtted, tunded ja tundmused on kaaskodanikud sellel erilisel eluperioodil teadlikult või teadmatult läbi elanud. Ja ilmselt osade läbielamiste järelkajast saavad nii läbielanu kui ka tema lähedased teada alles pärast karantiiniaja lõppu, pikema aja vältel. 

Kui keskenduda negatiivsele, siis võiks selle karantiiniaja kahjude nimekirjaga lõpmatuseni jätkata. Kuid meil on valik anda energia elule, tervisele ja arengule. Mis on olnud selle pika pausi kasutegurid?

• Võimalus tavaelust pikemaks kui tavapuhkuse ajaks end välja lülitada.
• Pühendada nädalate viisi (kõlab eksootiliselt, kas pole?) jäägitult aega iseendale ja lähedastele enam kui kunagi varem.
• Võimalus olla nädalate viisi järjest oma kallis kodus. Jah, selles samas kinnisvaraobjektis, mis on märgitud su pangalaenu lepingule, mille eest käid enamuse oma eluajast tööl ja maksad igakuiseid kõrgeid makse. Nüüd saad sa seda väärtust esmakordselt elus ka tegelikult nautida!
• Võimalus pühendada end endale ja oma tervist paremini tundma õppida. Täheldada iga päev teraselt oma tervise iseärasusi, et näiteks kontrollida, et koroona pole kogu olemuse juhtimist üle võtnud. 
• Hoolitseda oma tervise eest, hoiduda haigestumisest.
• Märgata end, analüüsida ennast ja oma elu, muuta oma elu paremaks. Kui ei saa reisida välja, saab reisida enda sisse!
• Parandada võimet juhtida oma elu, sh tervist (eluenergia), aega jt ressursse.
• Liikuda teadlikult. Karantiiniaeg tekitas uutmoodi nõudmise lisada iga päev graafikusse teadlik liikumise ja treenimise aeg.
• Saada parem ülevaade oma toidulauast. Kuna paljud meist hakkasid toitu jm esmatarbekaupu veebipoest tellima, siis tekkis ehk parem ülevaade sellest, mida soovime süüa, mida koju tellime, mida söömegi ja kui kasulik see lõppkokkuvõtteks meie tervisele on.
• Pöörata enam tähelepanu rahale, kulutustele ja säästmisele.
• Parandada inimsuhteid kõige kallimate ja lähedasematega. Veeta nendega koos väärtuslikku aega.
• Lõpetada suhted, mis olid tegelikult juba lõppenud. Tervisele on kasulik suhelda sarnase energiaga inimestega, kes mõistavad ja toetavad sind. Teistsuguse energiavibratsiooniga inimesed kurnavad inimese eluenergiat; läbi selle kahandavad inimese loomulikku kaitsekihti, sh immuunsust ja tekitavad soodsa pinnase haigustele. 
• Suhelda sugulaste, sõprade ja tuttavatega, kellega pole kaua olnud aega ega võimalust suhelda.
• Teha oma palgatööd uutmoodi.
• Analüüsida, kas see töö, mida tehakse, on kooskõlas sellega, mida tahetakse tegelikult teha.
• Laiendada silmaringi, sh lugeda raamatuid, ajakirju või veebilehekülgi, mida on ammu tahetud lugeda. Saada targemaks.
• Tegeleda maalimise, käsitöö, aianduse või kodukaunistamisega. Tegevustega ja hobidega, milleks pole varem lihtsalt aega, energiat või tahtmist jätkunud.
• Veeta aega oma lemmikloomaga, kes pole ilmselt siiani toibunud sellest, et peremees või -naine tema kodus nii palju aega veedab!
• Ja lõpuks: pikalt ja põhjalikult puhata! Magada, lesida, logeleda ja laiselda. Nagu öeldakse: kogu raha eest! 

Kindlasti on kasutegureid veelgi, igal ühel meist pisut erinevalt. Elus on kõik perioodid väärtuslikud, sest need on elus. Karantiiniajast on võimalik kohvrite viisi uusi, elu paremaks muutvaid elamusi, teadmisi, kogemusi ja väärtusi kaasa võtta. Reisida nendega piiritult enda sees, Eestis ja mujal maailmas, rikastades sellega nii enda kui ka meid ümbritsevate unistuste eluteekonda.

Kui Eesti lõpuks piirid avab ja meil tekivad taas uued võimalused maailma vallutada, siis jäägu karantiiniajast kõrvu helisema üks: millise piirini oleme me nõus minema oma tervise hoidmise nimel, suhetes, pereelus, tööl ja muus? Usun, et karantiiniaeg on kõigile puust ja punaselt õpetanud, et mida avatumalt me tegutseme, seda vastuvõtlikumad oleme kõigele, mis meid ümbritseb. See, mis meid ümbritseb ja meie ellu või tervisesse läbi imbub, ei pruugi olla tervisele parim.

Seega, oma tervise hoidmiseks tuleks endalt igapäevaselt küsida: kust jookseb minu piir?