Põhjused, miks pandeemia ajal on su tualetiharjumused muutunud

Inimkeha on täiuslikult töötav ja häälestatud masin, kuid pole vaja palju, et see masinavärk jupsima hakkaks. Kui sa treenid vähem kui varem, siis võib ka see olla põhjus, miks oled nüüd märganud, et su tualetiskäigud on erinevad varasemast.

«Kui me istume kodus, ei ole aktiivsed ega järgi oma tavapärast rutiini, siis meie käärsoole liikuvus (protsess, mille käigus käärsool tõmbab regulaarselt kokku, et väljaheiteid edasi lükata) väheneb ja tekibki kõhukinnisus,» selgitab gastroenteroloog Robert Lerrigo väljaandele Health. Selles kontekstis tähendab kõhukinnisus seda, et sa käid tualetis harvemini ning pead rohkem pingutama, et asjadega hakkama saada.

Tähelepanu tasub pöörata muidugi ka toidulauale. On tõenäoline, et kodus püsides on muutunud su söömisharjumused, mis mõjub halvasti su seedeelundkonnale. Võimalik, et tarbid vähem kiudaineterikkaid köögivilju, rohkem aga rafineeritud süsivesikuid, kuna need on käeulatuses või siis on praegu parim aeg süüa lohutustoitu. Ning on ka võimalik, et tarbid rohkem alkoholi.

Kuid kõige olulisem faktor, millega võib «karantiinikakat» selgitada (mis selgitab ka näksimist, joomist ja unetuid öid) – stress ja ärevus. Gastroenteroloog Jean Marie Houghton ütles HuffPostile, et stress mõjutab meie kõhus toimuvat laiaulatuslikult, soodustades nii kõhukinnisust kui -lahtisust ja krampe.

Kui pandeemiaagsed tualetikülastused ajavad sind veelgi enam stressi, siis pöördu apteeki. Looduslik kiudainelisand võib pingutust vähendada või kui sul on vastupidine mure, siis proovi mõnd kõhukinnistit. Oluline on aga ka jõuda probleemi südamesse – vali treeningprogramm, mida saad teha kodust, et taas rohkem liikuda ja vähendada stressitaset.