«KUUUURIJA» ⟩ Kriminaaluurimise alla sattunud südamehaige puiduärimees suri pärast ülekuulamist

Katrin Lust intervjueerib Mairet

FOTO: Kuvatõmmis Kuuuurijast

Tänases saates rääkis oma loo Maire, kelle sõnul suri tema abikaasa seetõttu, et politsei ja prokuratuur kiusasid meest taga. Kuna Maire perekond on viimastel aegadel palju üle elanud, soovis ta saates anonüümsust. 

Mairel ja tema abikaasal oli puiduga tegelev pereettevõtlus. Paarikese firmas sai tööd kümme inimest. Maire abikaasa oli eluajal olnud väga töökas inimene ning tõeline seltskonnahing. Kahjuks mees suri möödunud aasta novembris.

2017. aasta ühel maikuu hommikul helises uksekell ja erariietes politseid avaldasid soovi kodu ja perele kuuluvad ettevõtte ruumid läbi otsida. «Ma ei saanud üldse aru, mis toimub,» ütleb Maire, kes oli enda hinnangul terve elu aus inimene olnud. Maire ja tema abikaasa lasid erariietes politseinikud tuppa, kes sorisid kõik läbi ja viisid mõned dokumendid endaga kaasa. 

Selgus, et tegu oli 2013. aastal aset leidnud soodustuskelmuses. Paar oli saanud PRIAst toetust, et osta oma puidufirmasse 100 000 eurot maksev masin. Neli aastat hiljem, aastal 2017 oli politseil tekkinud kahtlus, et puidufirmasse soetatud masin polnud ostetud samadel tingimustel, mis PRIAle väideti. Mairele ja tema abikaasale määrati uurimise ajaks ehk siis üheks aastaks elukohast lahkumise keeld ja neid koheldi kui kriminaale. «Elukoht on Eestis, töökoht ka. Milleks üldse selline tõkend seada?» jäi Mairele arusaamatuks. Elukohast lahkumise keeld siiski vaidlustati ja tühistati.

Probleem oli tekkinud maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamiseks saadud investeerimistoetuse pärast. Maire sõnul käis taotlemine nagu ikka – kirjutati projekt ja saadi raha. Maksuamet teostas taustauuringu, kinnitas kõik õigeks ja ettevõttele väljastati toetus. Ühtäkki tuli süüdistus, et firmale on raha ebaõiglaselt antud.

Pärast läbiotsimist 2017. aasta kevadel saabus 1,5 aastat kestev vaikus. Perekond arvas, et teema on lõpetatud, kuna mingit süüd nad endal ei näinud. 2019. aastal kogus asi siiski uuesti hoo sisse. «Selleks ajaks oli abikaasa tervis liigse stressi tõttu,» ütleb Maire. Kõrvalvaataja jaoks võib tunduda veider, et inimese tervis ütleb selliste sündmuste pärast üles. Maire ütleb, et kui inimene on varem elanud rahulikku ja vaikset elu ning ühtäkki satub politsei orbiiti, siis tegelikult võib inimese tervis tõesti üles öelda.

Politseiuurimine tekitas stressi

Maire abikaasal olid tekkinud südame rütmihäired ning mees oli varem hädas olnud kõrge vererõhuga. Tekkinud olukorraga muutus tervise seisukord kehvemaks. Maire sõnul süvendas terviseprobleeme kindlasti ka see, et väikeses külas hakati uurimise tõttu paarile näitama näpuga kui vargatele, mis siis, et asi ei olnud jõudnud veel kohtussegi.

2019. aasta suvel tuli Maire abikaasal kutse saabuda ülekuulaja juurde. Kuna selleks hetkeks oli mehe tervis kehv ja ta viibis südame rütmihäire tõttu haiguslehel, pidi mees kohtumise tühistama. Maire sõnul ei võtnud uurijad väidetavalt tema abikaasa südamehaigust tõsiselt ja vedasid ta otse haiglast ülekuulamisele. Uurija sõnul ei olnud haigusleht piisav põhjus, miks ütluste andmine edasi lükata.

Viimane kutse ütluseid anda leidis aset 9. augustil, mille peale teatas Maire abikaasa, et tal on südameoperatsioon tulemas ja halva tervise tõttu ei saa ütluseid anda. Mehe südameoperatsioon oli planeeritud möödunud aasta septembri teise poolde.

Sunniviisiline kaasaviimine

12. septembril oli Maire kodus lõunal, kui ukse taha saabusid kaks politseinikku. Politseid pidid Maire abikaasa sunniviisiliselt kaasa viima, kuna mees ei olnud varem uurija käsu peale politseijaoskonda menetlustoimingutele ilmunud. Mis siis, et mees oli teatanud, et viibib haiguslehel ja tema tervis ei võimalda liikumist. «Ma muidugi teavitasin neid, et tal (mehel – toim.) on operatsioon südamele toimumas ja teda ei ole võimalik viia praegu ülekuulamisele, kui ta on jõuetuna voodis,» kirjeldab Maire möödunud aasta sündmuseid ja ütleb, et keegi muidugi ei uskunud olukorra tõsidust.

Politseinikud, kes tulid Maire abikaasat ülekuulamisele viima, nägid meest kodus voodis väga halvas seisus ja kutsusid talle ise kiirabi. «Uurija ütles, et kui kiirabi kinnitab, et ei tohi liikuda, ainult siis ei pea minema,» selgitab Maire, kes polnud mitte mingil juhul nõus, et tema abikaasa tervisega mängima hakatakse.

Kiirabi saabus politseinike kõne peale kohale ning viis Maire hingevaakuva abikaasa haiglasse. Arstid nägid, et sel hetkel 60-aastane olnud mees oli väga hädises seisundis ja tema süda oli rütmist väljas. Ometi leiti ka haiglas, et Maire abikaasa võiks ülekuulamisest siiski osa võtta ja ta viidi otse uurija juurde. Maire abikaasa tundis end väga halvasti ning ta vajas enesetunde turgutamiseks nuuskpiiritust. Kõige toimuva juures jäeti mulje, justkui Maire abikaasa oleks näidanud asju halvemana kui need tegelikult olid.

Möödunud aasta novembri alguses tundis Maire mees end paremini ja saatis uurijatele kirja, et soovib asjad korralikult üle vaadata ja rääkida. Kahjuks 11. novembril mehe süda seiskus ja ta suri.

Prokuratuuri regionaalpoliitika

Katrin Lust küsis antud loole kommentaari, millele Politsei- ja Piirivalveameti pressiesindaja Leana Loide vastas järgmiselt: «Menetlust läbi viies arvestab politsei menetlusosaliste tervisliku seisundiga. Vajadusel ja arstitõendi alusel saab menetlustoimingud edasi lükata ning kui inimese tervis halveneb menetlustoimingute ajal, kutsuvad politseinikud kohale kiirabi, et inimese tervist kontrollida ja talle abi osutada.»

Maire advokaat Robert Sarv ütleb, et tema klient on süütu. «Selle kaasuse puhul on hästi kummaline see, et kõigepealt kontrollis kõiki neid tehinguid, lepinguid ja seadmeid PRIA. Pärast seda tuli maksuamet ja kontrollis seda sama asja veelkord ja ei leidnud mitte ühtegi rikkumist. Ja siis järsku tuleb üllatuslik kriminaalasi,» ütleb Sarv.

Pärast abikaasa surma lõpetas Maire igasuguse äritegevuse ja pani puidutööstuse uksed kinni, sest tal ei olnud energiat ettevõtlusega jätkata. Advokaat Robert Sarv nimetab seda prokuratuuri regionaalpoliitikaks. Ka advokaat on päri, et Maire abikaasa menetleti surnuks. «Asi seisab lihtsalt kuskil prokuratuuris poolteist aastat. Inimene mõtleb sellele praktiliselt iga päev: kas teda mõistetakse süüdi, kas temalt võetakse kogu vara, kas peab riigile suuri trahve maksma, advokaadikulud kandma, sundrahad. Need on suured summad, mis kohtuotsusesse võivad jõuda,» kommenteerib Sarv.

Lootus, et mured on lõppenud

Pärast abikaasa surma saadeti Mairele tähelepanuväärse sisuga dokumendid, mis teatasid, et nende pereettevõtte uurimine on lõppenud. Kui Maire lootis, et peale abikaasa surma on mured lõppenud, siis nii see paraku polnud. 11 päeva pärast mehe surma tuli uus kiri, milles seisis, et nende ettevõtte uurimise peatamine on ikkagi tühistatud ja kriminaalasi saadetakse kohtusse.

Advokaat Sarv ütleb, et tal ei olnud võimalik oma kliendile kaitseõigust tagada, mis on iga inimese põhiõigus, kui ta kinni peetakse. Advokaati ei teavitatud, kui meest hakati mööda jaoskonda ja haiglat ringi vedama. «See näitab kõige suuremat ebaseaduslikkust selles toimingus, et inimene oli kodus voodis (ta polnud kusagile välisriiki peitu pugenud). Teda ei olnud vaja uurija juurde sundtoomisega viia. Ta oleks saanud ise koos advokaadiga pärast südameoperatsiooni minna. Ta tegelikult ju teavitas uurijat sellest, aga keegi ei tahtnud seda kahte nädalat oodata,» ütleb advokaat Sarv.

Katrin Lust küsis selle juhtumi kohta ka prokuratuuri selgitust, aga kaamera ette ei soostutud tulema. Prokuratuur saatis kirja, milles väljendati, et nende sõnul on kõik uurimisega seotu toimunud korrektselt ja nemad endal mingit süüd ei näe, miks tänaseks üks inimhing lahkunud on.

«Ma ei tea, mis on nende järgmine eesmärk, kas minu tervise halvendamine või surnuks menetlemine?» küsib Maire ja tunnistab, et see protsess on ka tema tervisele jälje jätnud.