PUUST JA PUNASEKS ⟩ Dermatoloog ütleb, millal SPF-kreemi tegelikult kasutama peab

Ent nahaarstide sõnul võime me olla kogu aeg päikesekaitsekreemi valesti kasutanud. Seda seetõttu, et tegelikult sõltub hoopis SPF-toote liigist, mitmenda nahahoolduse sammuna seda peale kanda tuleks. Teadupoolest on kahte erinevat liigi päikesekaitsetooteid ning kumbki neist töötab täiesti erineval moel. See tähendab, et neid peaks nahahooldusrutiinis peale kandma täiesti erineval ajal.

Milline vahe on keemilistel ja mineraalsetel SPF-kaitsega kreemidel?

Keemilised päikesekaitsekreemid töötavad üldjoontes nagu käsnad: kui toode on naha sisse imbunud, siis imendavad nad omakorda päikesekiired ning lõhustavad need, et su nahk püsiks kaitstuna. «Keemiliste päikesekreemide koostises on sellised kemikaalid, mis imenduvad nahka, kus nad UV-kiirguse endasse võtavad, muutes seejärel kiirguse keemilise reaktsiooni abil soojuseks ning soojus õhkub seejärel nahalt minema,» selgitab nende kreemide toimeprotsessi New York Citys tegutsev nahaarst Hadley King. Keemilise päikesekaitse tunned ära selle järgi, kui pakendil on märgitud selle aktiivse koostisosana avobenzone, octinoxate, octocrylene või homosalate.

Mineraalsed päikesekreemid töötavad päikesekiirguse vastu aga nagu kaitsekilp või vihmavari – nahk on kahjuliku kiirguse eest füüsiliselt kaitstud. Sedalaadi füüsilised kaitsjad on pakendil märgitud kui tsinkoksiid (zinc oxide) või titaaniumdioksiid (titanium dioxide) ning sisuliselt istuvad nad su naha peal ning põrgatavad UV-kiirgust selle pinnalt minema.

Millal peaks keemilist päikesekreemi nahale kandma?

Nüüd lähevad asjalood veidi keeruliseks. Kuna keemiline päikesekaitsekreem peab toimimiseks naha sisse imenduma, siis peaks selle peale kandma enne niisutavat kreemi. «Soovitaksin nahale mitte kanda poore sulgevaid ehk oklusiivseid koostisosi (mida tihti leiab just niisutavates kreemides) enne, kui oled kasutanud keemilist SPF-kreemi, sest vastupidiselt toimimine võib kaitsekreemi imendumist vähendada või takistada,» selgitab dr King. «Oklusiivsed ained on õlid ja vahad, näiteks petrolaatum, mesilasvaha, mineraalõlid, silikoonid, lanoliin ja tsinkoksiid – need moodustavad su nahale passiivse kihi ning blokeerivad selle abil pindmist veekadu.»

Kuivõrd oklusiivsed koostisosad on väga vajalikud, et nahahooldusrutiini eelmiste sammude, seerumite ja muude naharavimite koostisosad naha sisse pitseerida, siis keemilisele päikesekaitsekreemile mõjub see halvasti ega lase tal korralikult toimida. Selle vältimiseks tasub oma rutiinis lihtsalt toodete järjekord ümber tõsta, kasutades kõigepealt seerumeid, siis keemilist päikesekreemi ning alles seejärel niisutavat kreemi.

Millal peaks mineraalset päikesekreemi nahale kandma?

Kui oled kogu aeg järginud päikesekreem-läheb-peale-viimasena reeglit, siis mineraalse päikesekaitse puhul on see õige käitumisviis. «Mineraalne päikesekreem tuleb nahale kanda viimasena, sest see peegeldab valgust,» selgitab dermatoloog Michelle Henry. Sellele omakorda teiste toodete pealekandmine takistab neil füüsilistel blokaatoritel oma töö tegemist või muudab nad päikesekiirguse peegeldamisel vähem efektiivseks, toob dr King välja, seetõttu tasub seda tõesti oma hommikuse rutiini viimase osana kasutada.

Kuidas ma tean, kumb neist mulle paremini sobib?

Keemilise ja mineraalse SPF-kreemi valik oleneb lõppkokkuvõttes isiklikust eelistusest. Nahaarstid ütlevad kogu aeg, et kõige parem päikesekaitsetoode on see, mida sa kogu aeg kasutad. Ning kui sul ei püsi meeles, millisel hetkel millise koostisega toodet kasutada, siis soovitab dr King head nippi, kuidas kreemi kasutamiseks õiget aega meeles hoida. «Pealekandmisprotsessi muudavad lihtsamaks erinevad ühendavad tooted. Näiteks on praegu turul väga palju selliseid niisutavaid kreeme, milles juba on SPF faktor sees, samuti ka tooteid, mis kombineerivad niisutaja, SPF-kreemi ning meigi ühte tootesse,» toob King välja. Kasuta toodet piisavas koguses, et kaitsefaktor toimiks ning ära unusta seda ka päeva jooksul järjepidevalt kasutada.