7 ajateenistusest saadud omadust, mida tööandjad hindavad

Ajateenistusse on oodatud ka naised!

FOTO: Shutterstock

Tööandjad hindavad ajateenistuse läbinud noort, kes oskab välja tuua, mida läbitud kogemus talle andis, selgub kaitseministeeriumi ja Tartu Ülikooli koostöös tehtud uuringust.

Kuigi tööandja ei eelda tööle kandideerijalt ajateenistuse kogemust, võiks noor inimene ajateenistuses õpitud oskusi ja saadud kogemusi tööandjale esitleda, pikkides neid nii CVsse, motivatsioonikirja kui ka tööintervjuu vestlusteemadesse.

1. Juhtimiskogemus ja vastutus

11 kuud kestva ajateenistuse käigus läbitakse nooremallohvitseride kursus, mille käigus koolitatakse ajateenija välja jaoülemaks. Selles rollis on teenistujal vähemalt kolm, aga üldjuhul juba kümmekond alluvat, kelle heaolu ja tegevuste eest vastutada ning see on võrreldav esmatasandi juhi rolliga tavaelus.

Nagu igal pool mujal juhipositsioonil olles, on ka kaitseväes oluline, et juht tunneks oma inimesi hästi ning oskaks rakendada nende andeid ja tugevusi selliselt, et kogu meeskond püstitatud eesmärkideni jõuaks. Praktiline juhtimiskogemus annab oskuse võtta vastutust, teha kiireid otsuseid ja analüüsida juba tehtud valikuid, et nendest õppida.

2. Distsipliin

Kahtlemata on distsipliin mõnevõrra kinni isikuomadustes, aga eelkõige on see treenimise küsimus. Ajateenistuses hakatakse enesedistsipliini treenima esimesest päevast alates. Alguses nõuab reeglite ja uue elukorraldusega harjumine pingutust, ent hiljem muutub harjumuseks.

Pärast ajateenistuse lõppu on enamik ajateenijatest vabanenud mõnest kunagisest harjumusest ja õppinud juurde praktilisi igapäevarutiine, näiteks oskuse oma päeva varakult ja produktiivselt alustada. Teatavasti algab esimestel teenistuskuudel ajateenija päev kell 6 hommikuvõimlemisega ning teenistuse ajal hoolitsetakse nii oma tervise kui füüsilise vormi eest.

3. Valmidus asju ära teha

Mõni inimene on alati valmis uusi väljakutseid vastu võtma, teisel võib julguse kogumine võtta aega aastaid. Ajateenistuses on vaja harjumuspärasest mugavustsoonist välja tulla ning õppida nägema ettetulevaid raskuseid väljakutsetena, mis tuleb ületada ja mida pole võimalik kuhugi edasi lükata.

Teenistuses õpib iga noor, et kui on vaja midagi ära teha, siis tuleb see ära teha. Eesmärgile orienteeritus ning valmidus aidata seal kus vaja, loob kõik eeldused töö kiiremaks edenemiseks. Seda kogemust kordi ja kordi läbides kasvab enesekindlus ja teadmine, et esmapilgul keerulisena näivad ülesanded on tehtavad.

4. Meeskonnatöö oskus

Meeskonnatöö põhieesmärk on sünergia tekitamine, kus ühise panustamise tulemusel saavutatakse rohkem. Ajateenistusse tuleb kokku erineva kultuurilise ja sotsiaalse taustaga inimesi, kes peavad hakkama külg külje kõrval ühiseid eesmärke täitma. Tegu võib olla inimestega, kellega igapäevaelus kokku ei puutuks, aga kellega vaatamata erinevustele tuleb meeskonnana olla kogu grupi eest väljas.

Lõviosa eesmärkide täitmisest antakse kogu jaole tervikuna, mis tähendab, et tuleb üheskoos mõelda, kuidas olukord võimalikult efektiivselt lahendada. Seejuures tuleb lahti lasta eelarvamustest ja stereotüüpidest, õppida teisi toetama ja abistama ning enda teadmisi teistele edasi peegeldada. Tänu sellele oskavad teenistuse läbinud noored hinnata meeskonna väärtust ja ühist pingutust.

5. Prioriteetide seadmine pingelises olukorras

Ajateenistuses tuleb seista silmitsi väljakutsetega, millega inimesed tavaelus kokku ei puutu. Ajaline ressurss on alati piiratud ja ülesandeid tihtilugu rohkem, kui ära teha jõuab. Imiteerida tuleb sõjasituatsioone, kus vajalik informatsioon otsuste tegemiseks ei pruugi olla kättesaadav, kuid nõutav on kiire tegutsemine.

Taolistes olukordades juurutab ajateenija sisse oskuse eristada olulist ebaolulisest ning viia alustatud tegevused lõpuni. Ajapikku tekib kindlustunne, kuidas tulla toime mistahes keerulises olukorras ning säilitada seejuures oskus olukord rahulikult läbi mõelda ja sellele lahendus leida.

6. Kohanemis- ja õppimisvõime, strateegiline mõtlemine

Tänapäeva maailmas muutub töö sisu ja olemus üha kiiremini ning õpitud tehnilistest oskustest peavad tööandjad hoopis olulisemaks kiiret kohanemis- ja õppimisvõimet. Ajateenistuses tuleb uute olukordadega seista silmitsi iga päev – ülesanded eeldavad lisaks füüsilisele võimekusele ja tehnilistele sõjalistele oskustele ka loogilist ja kriitilist mõtlemist.

Näiteks õpetatakse jaoülemaid läbi mõtlema kogu lahingolukord, võttes arvesse nii hetkel eksisteerivaid kui ka ajas muutuvaid tegureid, näiteks maastiku eripära, ilmastikku, vastase võimalikku teguviisi, samuti abijõude ja julgestust, kes saaks vajadusel toetada. Oma plaanist lähtuvalt tuleb jagada laiali igale oma jao liikmele ka vastutus ja võtmeülesanded. Sealjuures tuleb mõelda ka infovahetuse ja side tagamisele ning kaaluda läbi kõik riskistsenaariumid ja tegevused, kui olukord ka jooksvalt muutuma peaks. Sellest tulenevalt on ka kõik liikmed harjunud muutuvas keskkonnas tegutsema.

7. Otsustus- ja analüüsivõime

Ajateenistus treenib võimekust analüüsida erinevaid situatsioone ning võtta piiratud info juures vastu otsuseid, mis mõjutavad näiteks operatsioonide edukust ja sõdurite heaolu või n-ö vastase käitumist lahinguväljal Oskus analüüsida piiratud inforuumis erinevaid olukordi ning teha selle pinnalt valikuid on annab ajateenistuse lõppedes eelise mistahes ametikohal.

Artiklis käsitletud uuringu «Ajateenijate kuvand tööandjatele − tööandjate hoiakud ja suhtumine ajateenistuse läbinud ja mitteläbinud töötajatesse» viis aastatel 2018–2019 läbi Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut koostöös Eesti Kaitseväega.