Pealtnäha süütud ütlemised, mis kahjustavad lapse psüühikat rängalt

Pilt on illustreeriv

FOTO: Shutterstock

Lapsevanemaks olemine on kahtlemata raske ja stressirikas töö. Kahjuks võib pingeline periood ilmneda viisil, mida sa tegelikult ei soovi – näiteks nähvad lapsele asju, mida ei mõtle, kirjutab Best Life.

Kui soovid hoida lastega häid suhteid, loe läbi allolevad soovitused, mida neile mitte kunagi öelda ei tasu.

«Sa oled nii dramaatiline»

Vaatamata sellele, et su lapse käitumine täielikult üle võlli on, nimetad seda veel dramaatilisuseks. Ta püüab end kõigest väljendada. Lapsed ootavad vanematelt emotsioonide juhtimise õppimist. Ehk siis kui vanemad õpetavad, et tunded on rumalad, kasvavad lastest täiskasvanud, kes usuvadki, et nende tunnetel pole tähtsust.

«Sa oled isekas»

Ehkki kõik lapsed võivad aeg-ajalt isekalt käituda, ei tohiks nende loomust isekaks lahterdada, kuna see mõjub traumeerivalt. Oluline on oma lapsele väljendada, et oled tema teos pettunud, mitte selles, kes ta inimesena on. Seda tüüpi selgitus on lapse psüühika jaoks väga oluline.

«Soovin, et sa poleks kunagi sündinud»

Ükskõik kui pettunud sa lapses ka oled, pole kunagi vastuvõetav minna oma sõnadega nii kaugele, et soovid tema mitteeksisteerimist. Selline ütlus võib jääda kogu eluks hinge kriipima ja alaväärsust tekitama. Kui tunned, et tahad lapsele midagi jubedat öelda, eemaldu korraks olukorrast, kuni oled piisavalt maha rahunenud.

«Miks sa ei või rohkem oma õe-venna moodi olla?»

Suures peres kasvamine muudab nukraks, kui õed-vennad peavad omavahel konkureerima. See võib tekitada lapsele tunde, et ta pole piisavalt hea ning temas on midagi puudu. Lisaks põhjustab see õdede-vendade vahelisi konflikte.

«Sa oled loll!»

Kui sa ei soovi oma suhteid lapsega jäädavalt kahjustada, ära ütle kunagi, et ta on loll. Võib-olla ütled seda viha või pettumuse ajel, kuid väljaöeldust tekkiv trauma kestab aastaid või terve elu. See võib lapse põhilisi uskumusi enda suhtes negatiivseks pöörata.

«Enne magustoitu ei saa kui soolane toit söödud!»

Loomulikult sa ei taha, et lapsed toitu raiskavad, aga sööma sundimine põhjustab püsivaid tagajärgi autonoomia ja söömisharjumuste osas. Soovitame lastele öelda: sa saad endale ise magustoidu valida, kui soolase söögi ära sööd.

«Tee rutem!»

Ilmselt võib tüütu olla, kui lapsel kulub enda valmis sättimiseks liiga kaua aega, enne kui uksest välja saate. Takkakiirustamine tegelikult ei mõju motiveerivalt, vaid ajab hoopis stressi, tekitab ärevust ja halba tuju.

Kui tahad last kiiresti tegutsema motiveerida, muuda see mänguks. Paiska õhku küsimus «Kes saab kiiremini riidesse?» ja vaata, millisel imeväel uksest välja saate!

«Lõpeta nutmine!»

Lapse jaoks tekitab see segadust, kui tema tunded ei ole aktsepteeritavad. Kui su käitumine ajendab teda tundeid enda sisse elama, ei tule ta iial sulle olulisi asju jagama.

«Ära ole tita!»

Küpsus tekib läbi kogemuste, mitte nõudmisest, et ta lõpetaks ebaküpse käitumise. Sellise asja ütlemine mõjub kahjustavalt, sest ta tunded muutuvad kehtetuks. See õpetab, et tema tunded pole tähtsad.

«Sa oled selles parim!»

Kui kiidad last, et ta on mingis asjad parim, võib see mõjuda halvemini kui mitte kiitmine. Surve olla parim ja pidevalt silma paista, põhjustab lapses ärevust, ebaõnnestumise hirmu ja muret, et äkki valmistab sulle pettumust.

«Kuidas sa millegagi hakkama ei saa?»

Ehkki see võib tunduda küsimusena, on see pigem etteheide, millele pole kunagi võimalik positiivset vastust anda. Vanemad, kes oma lastele midagi sellist ütlevad, imestavad, et ei saa oma lapsi positiivseid asju tegema.

«Mis sul viga on?»

Pettumuse hetkedel lipsab selline küsimus väga kiiresti huulte vahel välja, aga toodab suurt kahju. Sellist küsimust kuuldes hakkab laps mõtlema, et tal tõesti ongi midagi viga.