Lapsehoolduspuhkus on nüüd lapsi järjestikku planeerivale perele muretu

Laps vanemaga.

FOTO: Unsplash

Riigikogu võttis täna vastu rahvastikuminister Riina Solmani esitatud perehüvitiste seaduse muutmise eelnõu, mille tulemusena säilib varasemas suuruses vanemahüvitis kuni kolmeaastase vanusevahega sündinud laste korral.

Praegu sünnib Eestis aastas keskmiselt 450 last kaks ja pool kuni kolm aastat peale pere eelmist last, mis tähendab, et vanem võib saada hüvitist miinimumpalga alusel, juhul kui ta pole lapsehoolduspuhkuseks mõeldud kolme aasta jooksul tööle läinud või on käinud tööl lühemat aega, kui palgapõhise hüvitise arvutamiseks vaja. Muudatuse tulemusena pikeneb õigus saada uus vanemahüvitis varasemaga samas summas kolme aastani.

Rahvastikuminister kommenteeris seaduse muutmise vajadust, öeldes, et eelnõu eesmärk on tagada lapsi kasvatavate perede majanduslik kindlustunne ning suurendada sündimust. «Eesti järelkasv saab olla tagatud ainult siis, kui me märkame ja arvestame lastega perede vajadusi, toetame ja väärtustame lapsevanemaid. Täna vastu võetud muudatus on taas üks oluline samm peresõbralikuma Eesti suunas, kuna see tagab järjestikku lapsi soovivatele peredele muretu lapsehoolduspuhkuse,» rääkis Solman ja lisas, «pikendades erikaitsega sünnivahemikku kahelt aastalt ja kuuelt kuult kolmele aastale, tekib kindlus ka nendel peredel, kus ema on vanemahüvitise lõpus tööle naasnud, aga järgmine laps sünnib siiski kolme aasta sees. Sel juhul ei jõua ta veel piisavalt kaua töötada, et uus vanemahüvitis tuleks palgaga sama suur. Kui laps peaks sündima aga peale kolme aastat, on vanemal võimalik juba piisavalt töötada ning varasema vanemahüvitise säilimise õigus pole enam nii kriitiline.» 

Muudatus on vajalik, et kindlustada perede majanduslik toimetulek laste järjestikuse sünni korral, hoida ära soovitud sündide edasilükkamine ning viia säte samadele alustele lapsehoolduspuhkuse pikkusega, mis on samuti kuni kolm aastat.

«Lapsehoolduspuhkus peab olema võimalikult muretu. Riigina ei saa me ühelt poolt võimaldada lapsega kodus olemist ja teisalt eeldada, et eelmise lapsega kodusolev vanem teenib lapsepuhkuse perioodil töist tulu, mille alusel saaksime siis määrata vanemahüvitise järgmise lapse sünni korral. Seetõttu on vanemahüvitise erikaitse perioodi pikendamine kolme aastani peredele oluline turvatunnet tagav meede,» rääkis Solman.

Täna riigikogus heaks kiidetud muudatused jõustuvad 1. juulist ning leevendavad ka juba lapsehoolduspuhkusel olevate naiste muret. «Kõigil, kes juba saavad vanemahüvitist ja kelle järjestikuste laste sünnivahe on kahe ja poole aasta ning kolme aasta vahel, arvutatakse vanemahüvitis soodsamast olukorrast lähtuvalt ümber alates 1. juulist,» täpsustas minister.

Seadusemuudatustega lühendatakse ühtlasi ka elatisabi saamise ooteaega. Seni võis elatisvõlglaselt makseid ootav vanem saada riigilt tuge kuni kuue kuu möödudes täitemenetluse alustamisest. Muudatustest tulenevalt lüheneb ooteaeg kolme kuu võrra ning üksi last kasvatav vanem hakkab saama riigilt lapse kohta kuni 100 eurot elatisabi senisest poole kiiremini. Riigi poolt makstud elatisabi nõutakse hiljem elatisvõlglaselt sisse koos võlgu oleva elatisega.

Lisaks tuletab Solman meelde, et alates 1. juulist 2020 on võimalik vanemahüvitise saamist kalendrikuude kaupa peatada ja jätkata kõigil vanemahüvitise saajatel – nii neil, kes alles hakkavad vanemahüvitist saama, kui neil, kes saavad vanemahüvitist varasemast. Vanemahüvitist saab peatada ja jätkata alates lapse 70-päevaseks saamisest kuni 3-aastaseks saamiseni. Peatamisel ja jätkamisel on tingimus, et vanemahüvitist ei või määrata lühemaks perioodiks kui üks kalendrikuu, välja arvatud vanemahüvitise saamise algus- ja lõpukuul. Vanemahüvitise maksmise jätkamisel vanemahüvitise suurust ümber ei arvutata. Lisaks muutub 1. juulist ka isapuhkuse periood. Senise 10-tööpäevase isapuhkuse vahetab välja 30-kalendripäevane isapuhkus, mille eest makstakse isa täiendavat vanemahüvitist. Hüvitist saavad 30 kalendripäeva eest kõik isad – ka need, kes ei tööta töölepingu alusel (nt FIEd, juhatuse liikmed jt) kui ka need, kes on töötud.

Lisaks täna vastu võetud muudatustele on rahvastikuministri ametkonnal väljatöötamisel ka muudatus, millega arvatakse kriisi ajal töötuks jäänud lapsevanemate vanemahüvitise arvestusperioodist lisaks töövõimetuslehel oldud ajale välja ka töötuna arvel oldud aeg. Muudatuse tulemusena ei vähendaks Covid-19 olukorrast tingitud töötus käesolevale järgneval aastal lapse saanud emade ja isade vanemahüvitise suurust. Samuti on kavas muuta perenõustamise teenus kättesaadavaks, et tagada professionaalne abi kriisiolukorra järel keeruliseks muutunud peresuhete korral.

Rahvastikuminister vastutab rahvastiku- ja perepoliitika kujundamise, üleilmse eestluse edendamise, rahvastikutoimingute koordineerimise, uussisserändajate kohanemise ning usuasjade ja kodanikuühiskonna arengu eest. Rahvastikuministri eesmärk on rahva kestlikkus ja areng. Riina Solman on rahvastikuminister alates 29.04.2019.