Jaanipäeval võtab õige eesti mees kase ja valib välja kallima

FOTO: Shutterstock

Jaanipäeva on Eestis tähistatud nii kaua, kui keegi üldse mäletab ja ilmselt veelgi kauem. Tegemist on iidse suvepühaga, mis vanade eestlaste jaoks aasta lõikes kõige tähtsam oli, seetõttu on säilinud ka palju kombekirjeldusi ning muidu jutte selle kohta, mida tuleks just jaanipäeval või jaanilaupäeval teha.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Pööripäevad on kõigi rahvaste traditsioonides väga tähtsad olnud, sest neil aegadel oli piir meie maailma ning teispoolsuse vahel õhem kui tavaliselt, seetõttu möllasid mööda maad ringi ka vanapagan ja kõiksugused muud uskumustest tuntud olendid.

Kui jaanipäevaga seotud üleloomulikud elemendid on aastatega üsnagi minimaalseks taandunud, siis igasuguseid ilmalikke rahvakombeid täidavad eestlased tänini suure innuga. Päeval käiakse saunas ja külastatakse omaste haudasid, õhtul süüdatakse aga jaanituli, mille äärde tulevad kokku nii suured kui väikesed, ehkki tänapäeval kohtuvad tule ääres rohkem ühevanused sõbrad. Veel 20. sajandi keskpaigas tehti tuld Eesti eri paigus eri moel. Näiteks Lääne-Eestis ja saartel oli tavaks süüdata tuli ridva otsa pandud tõrvatünnis, seda kutsuti «leedutuleks». Tihti süüdati jaanituli mõnes kõrgemas kohas ning põletusmaterjali varuti juba aegsasti.