Vanade eestlaste maagilised jaanipäevarituaalid, et tõmmata ligi armastust, õnne, tervist ja rikkust

FOTO: Shutterstock

Kui sa tahad pööripäevamaagiat maksimaalselt ära kasutada, siis võid vanade eestlaste kombel maagiliste riitustega õnne ligi tõmmata. Ole aga valmis, et sind võib teelt eksitada vanapagan koos oma käsilastega, samas aga võib teekond end armastuse ja rikkusega ära tasuda.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Jaanipäeva juurde kuulub ridamisi maagilisi, tihti ka romantilisi ettevõtmisi. Enim tuntud traditsioon on kindlasti sõnajalaõie otsimine, mida tuli tingimata teha üksinda. Leida võib seda kaunist õit vaid kord aastas, nimelt jaaniööl, ning see annab noppijale rikkuse, õnne, lindude, loomade ja kõigi inimeste keelte mõistmise ning teadmised kõigi maailma asjade kohta. Otsijale saatis vanapagan teele takistuseks oma käsilasi, kellele ei tohtinud aga tähelepanu pöörata. Hirmu välja näitamata pidi ignoreerima kutsuvaid hääli enda ümber ja kõiksuguseid jubedaid olendeid, kes kallale võisid kippuda. On räägitud ka silmamoondustest, mille puhul õie otsija näiteks lageda põllu peal suurt kraavi või põhjatut auku näeb. Selliste moonduste vältimiseks soovitas vanarahvas teha endale oksaauguga kirstulaudadest prillid, mille abil võis kõigist vanatühja pettekujutlustest läbi näha. Leitud sõnajalaõis tuli metsast kohe ilma tagasi vaatamata välja viia. 20. sajandil on aga kombeks olnud kaunist õit jaanitulelt «otsima» minna kahekesi, koos mõne silmarõõmuga.

Veel üks tuntud romantiline tava on üksinda ja salaja jaaniõite korjamine. Erinevaid õisi tuli kimpu köita üheksa tükki ning bukett seejärel ööseks padja alla panna ja magama heita. Kogu protsessi juures ei tohtinud sõnagi rääkida, sest siis nägi tolsamal ööl unes oma tulevast. Armastust sai võita ka jaanilaupäeval saunas viheldes ihu külge kleepunud vihalehega, ehkki täpsed juhised selleks puuduvad. Aasta lühimal ööl oli tavaks olla päiksetõusuni ärkvel ning üldlevinud arvamuse kohaselt on ees ootamas suur õnn, kui jaaniööl ei saja. Läbi sajandite on usutud ka jaanikaste maagilist ja ilu andvat jõudu. Kauniks saada ihkajatel tuli hommikuse kastega nägu pesta, hea tervise soovija pidi kastes aga kukerpalli viskama, sest see hoidvat ära seljahaigused.