Just sellised näevad välja sinu armusuhted, kui kasvasid liigselt kontrollivate vanemate käe all

FOTO: Shutterstock

Ameerika ühes viimaseimas uuringus sooviti teada saada, kas kontrolliv kasvatusvõte põhjustab psühholoogilisi tagajärgi. Nende leidude põhjal selgus, et noortel võib hilisemas elus tekkida raskuseid, kirjutab Mind Body Green.

Teadlased kogusid uuringu tarbeks kokku 184 inimest, kes olid vanuses 13 kuni 32 eluaastat. Tegemist oli väga erineva sotsiaal-majandusliku taustaga inimestega. Neile esitati küsimusi elu kohta, näiteks millised olid nende vanemad ja millised nad ise olid. Samuti uuriti suhtestaatuse kohta ja millise hariduse nad on omandanud. Teadlased vaatlesid videosid, kuidas lapseeas osalejad oma sõpradega suhtlevad ja milliseid armusuhteid vanemad osalejad omavad.

Uuringute põhjal selgus, et 15-16 aastastel liiga kontrollivate vanematega teismelistel esines vähem psühholoogilist küpsust ja nad olid koolikaaslaste hulgas vähem populaarsed. 32-aastaseks saanud, kes olid liiga kontrollivate vanematega üles kasvanud, inimesed ei olnud suhtes olemisest vaimustuses ja neil oli tavaliselt madalam haridustase. Need, kes olid 27. eluaastaks suhte loonud, olid oma partneri suhtes vähem toetavad.

«Vanemate püüdlused oma last kontrollida võivad nende arengut tegelikult pidurdada,» ütleb uuringu üks juhtivatest teadlastest. See kasvatusstiil loob noorukite arengule pigem tagasilööke, sest takistab peamist ülesannet – iseseisvumise arenemist kriitilisel perioodil.

Oletame, et lapsevanem on kontrolliv sel põhjusel, kuna ka ta enda vanemad sedasi käitusid, siis oma laste puhul ikkagi samu mustreid jätkata ei tohi. Kui oled vanem, kes on lihtsalt enda lapse pärast mures, tuleks meeles pidada, et piiride seadmises pole midagi halba, kuid seda tuleb teha kasulikult, mitte kahjustavalt.