Dietoloog lükkab ümber neli äärmiselt levinud valearvamust süsivesikute kohta

Mitte kõik süsivesikud pole loodud võrdsetena.

FOTO: Dan Gold on Unsplash

Kartulid, maguskartulid ning mais on väga maitsvad ja kasulikud köögiviljad, kirjutab Well+Good. Ometi kipuvad inimesed neid pelgama, sest nad sisaldavad suures koguses süsivesikuid.

Olgu üks asi kohe ära öeldud: süsivesikud, teaduspärase nimega sahhariidid, on tegelikult meie üleüldise tervise hoidmise jaoks vägagi olulised ning kõik inimesed peaksid neid sööma. Dietoloog Maya Feller räägib, et on mitmetel oma klientidel kohanud lausa süsvesikufoobiat, seega otsustas ta ümber lükata kõige levinumad valearvamused, mida ta süsivesikute kohta kuulnud on, et inimesed oleksid paremini informeeritud.

Süsivesiku-fakt 1: mitte kõik süsivesikud ei mõjutavad su veresuhkru taset samamoodi

Üks mitmetest põhjustest, miks inimesed süsivesikuid pelgama kipuvad, on see, et nad on tuntud veresuhkru taseme tõstmise poolest ning võivad ka inimese energiatasemeid mõjutada. Felleri sõnul on küll tõsi, et mitmetel süsivesikurikastel toitudel, nagu näiteks leival, on selline toime, aga naise sõnul on ikkagi liigselt üldistav arvata, et kõik süsivesikuid sisaldavad toidud keha täpselt samal moel mõjutavad. Feller nimetab seda «süsivesikute lugemise oskuseks», mis sisuliselt tähendab seda, et inimene teeb erinevat sorti süsivesikutel vahet ning teab, kuidas need keha mõjutavad.

Üldise printsiibi kohaselt mõjutavad polüsahhariidid, mida leidub näiteks ubades, läätsedes, kinoas ja kaeras, inimese veresuhkru taset tuntuvalt vähem kui lihtsamad monosahhariidid. Miks? Sest polüsahhariidid sisaldavad kiudaineid ning fütotoitaineid, mis aeglustavad seedimist ega tekita seetõttu lühikest ja intensiivset suhkrutaseme tõusu veres, vaid see protsess toimub tunduvalt aeglasemalt ning tasakaalustatumalt. Feller lisab, et tahked süsivesikud mõjutavad keha samuti teisiti, kui joogid, mis sahhariide sisaldavad (näiteks spordijoogid, alkohol ja mahlad). «Millegi sisse joomine on juba oma olemuselt söömisest kiirem. Seetõttu ongi vedelatel sahhariididel veresuhkrule palju kiirem mõju ning neid on palju lihtsam üle tarbida,» lisas naine.

Süsivesiku-fakt 2: süsivesikud on ajule ning kehale vajalik kütus

«Süsivesikud on keha ja aju jaoks eelistatuim energiallikas,» selgitab Feller. «Insuliin, mida toodab pankreas, liigutab süsivesikutest saadavaid vajalikke suhkruid vereringest rakkudesse, et viimased saaksid seda energiana kasutada.» Polüsahhariidid on ajutervisele veel eriti kasulikud ning annavad sulle energiat, mida vajad näiteks intensiivse trenni tegemiseks.

Asjad peaksid sinu kehas niimoodi töötama, kuid mõnikord, näiteks diabeediga inimeste puhul, võib see protsess katkestatud saada. «Kui kehal on keeruline insuliini toota, siis muutub veresuhkru taseme sobivana hoidmine väga keeruliseks,» ütleb Feller. Ehk siis kui inimese insuliinitootlus katkeb, siis on tal väga keeruline veresuhkru taset kehale vastuvõetava ning tervislikuna hoida.

Teades, et süsivesikud tõstavad veresuhkru taset võib tunduda, et diabeetikud peaksid selliseid toite vältima, ent tegelikult peavad nad lihtsalt sahhariide tavalisest targemalt tarbima (vaata ka esimene punkt).

Süsivesiku-fakt 3: süsivesikuid leiab paljudest toitudest ning selle pärast ei peaks muretsema

Kui sõber ütleb sulle, et ta ei söö süsivesikuid, siis ei pruugi ta isegi teada, et tegelikult tähendaks see muuhulgas ka mitte ühegi puu- ega köögivilja söömist. Felleri sõnul sisaldavad absoluutselt kõik värsked viljad süsivesikuid. See ei ole halb asi ning sa ei peaks seetõttu värsket kraami oma toidulaualt eemaldama. Tegelikult peaks see sulle hoopis näitama, et ka süsivesikud ehk sahhariidid on tervisliku toitumise osa, sest olgem ausad - mis oleks veel kasulikum, kui juurviljade söömine?

Süsivesiku-fakt 4: diabeetikud võivad samuti erinevaid süsivesikuid nautida

«Levinud valearvamus diabeediga inimeste seas on see, et nad ei tohi üldse suhkrut süüa või et süsivesikute söömine on neile kahjulik,» toob Feller välja. «On varasemalt käibel olnud idee, et on olemas selline asi nagu »diabeedidieet« ehk diabeetikutele sobiv toidulaud ning selle haigusega elavad inimesed peaksidki näiteks süsivesikuid tarbima päevas vaid teatud koguse. Selline lähenemine aga ei sobi kõigi individuaalsete elustiilidega kokku.» Tegelikkuses ütleb Feller, et mis töötab ühe diabeetiku puhul, ei pruugi üldse sobida mõnele teisele, seetõttu on oluline, et inimesed oma toidulauda kellegi teise järgi seada ei üritaks ning vajadusel professionaaliga konsulteeriksid.