Ekspert selgitab, kas soja on tegelikult sulle kasulik või mitte

Soja kasutegurid

Sojal on palju kasutegureid, ent tasub meelde jätta, et mitte kõik sojatooted pole loodud võrdseteks. Näiteks võivad töödeldud sojapallid sisaldada erinevaid lisa- ning säilitusaineid, ent edamame või lihtsalt sojaoad on palju naturaalsemad ja täisväärtuslikumad valikud. Üldiselt on soja aga väga hea toitaineallikas.

Soja ise on täis valke. Paljud sojatoidud, näiteks sojaoad, tempeh ja tofu sisaldavad liitvalke, mis tähendab, et nendest saab organism kätte kõik üheksa toimimiseks vajalikku aminohapet, mida keha ise toota ei suuda. Liitvalkude tarbimine on eriti oluline just veganitele ja taimetoitlastele, sest nende toidulaualt puudub liha, teine väga hea liitvalkude allikas.

Lisaks valkudele on sojas ka teisi kasulikke toitaineid, näiteks sisaldavad sojaoad kiudaineid, kaltsiumi, A-vitamiini, C-vitamiini ja rauda. Kui sööd toitu nimega tempeh, mis on valmistatud kääritatud sojaubadest, saad sealt lisaks ka probiootikume, mis on head sinu seedesüsteemi tervisele ja selle mikrobioomile, selgitab toitumisteadlane Danica Cowan.

Miks soja vastuoluline on?

Sojatoidud sisaldavad isoflavoone, mis on üks fütoöstrogeenide alaliik, seega funktsioneerivad need kehas östrogeeniga sarnaselt. Kuigi sama ainet sisaldavad looduslikult ka mitmed teised taimed, on sojatoitudes siiski kõige kõrgem kogus isoflavoone. Kuigi neist võib mõnikord olla kasu vanematele naistele, on mõned uuringud siiski tõstatanud murekohti isoflavoonide mõjust kehale.

Vanematele, perimenopausis või menopausis olevatele naistele võivad isoflavoonid kasulikud olla seetõttu, et need käituvad kehas nagu östrogeen, mida naise munasarjad menopausiikka jõudes üha vähem toodavad. Seega aitavad need leevendada menopausiga kaasnevaid süptomeid nagu öine higistamine, kuumahood ja uneprobleemid. Ent ometi on need samad fütoöstrogeenid tegelikult soja vastuolulisuse tuumaks.

2010. aastal avaldatud uuringu kohaselt võib suure koguse soja tarbimine mõjutada täiskasvanud naise munasarjade funktsioneerimist, kuna isoflavoonid imiteerivad kehas östrogeeni, mis omakorda võib ovulatsioonitsükli segi paisata. Ent kui naine sööb üks kuni kaks portsjonit soja päevas mitmekesise toitumise osana, ei tohiks sojatarbimine tema jaoks probleemne olla.

Lisaks spekuleerivad inimesed selle üle, kas soja võib tekitada või halvendada rinnavähki. 2014. aastal välja tulnud uuring näitas, et soja võib tekitada muutusi nendes geenides, mida seostatakse rinnavähi tekkega. Siiski peab mainima, et uuringus osales vaid 140 naist, seega vajab teema kindlasti veel edasisi teadustöid.

Kes peaksid soja vältima?

Lisaks võib sojatarbimine olla problemaatiline ka inimestele, kel on kilpnäärmehaigused. Kõik inimesed peavad oma toidust saama kätte vajaliku joodikoguse, sest keha ise seda keemilist ainet ei tooda, ent jood on eriti oluline just kilpnäärmehormoonide tootmiseks.

Soja sisaldab goitrogeene, mis võivad joodi imendumist vähendada, ütleb Cowan. Seega võib liigne soja söömine muuta hullemaks näiteks kilpnäärme alatalitlust. Joodivaeguse tunnuseks võivad olla sümptomid nagu suurenenud kilpnääre ning suutmatus selgelt mõelda. Seetõttu peaksid tõsiste kilpnäärmehaigustega inimesed Cowani sõnul soja vältima. Kergemate haiguste korral on soja söömine ilmselt okei, ent kindlasti tuleks see enne oma arstiga läbi rääkida. 

Kokkuvõte

Soja «headus» või «halbus» seisneb tegelikult sinu enda tervise olukorrast, söödavatest sojatoodetest ning sinu toidulauast laiemalt. Cowani sõnul peaksid kõiksugused soovituslikud menüüd ning dieedid olema kindlasti individuaalselt sulle mõeldud, sest mõned toidud mõjuvad ühele inimesele kahjulikult, teisele aga toovad kasu. Seetõttu ei tasu kõiki ühe lauaga lüüa.