Helsingin Sanomat: kas eesti mehed suudavad uue põlvkonna eestlannadele järele jõuda?

Pärnu rand, muinastulede öö

FOTO: Mailiis Ollino

Vabas Eestis üles kasvanud põlvkond on vaikselt jõudmas sinnamaani, kus on aktuaalseks saanud pere loomine ja tõus karjääriredelil. Eesti naine ei taha loobuda kummastki. Kuid kas mehed vastavad uue ajastu naiste nõudmistele, küsib tänane Helsingin Sanomat, uurides, kuidas kohtingu- ja armuelu Eestis käib.

Viimase 30 aasta jooksul on Eestis kasvanud näljane ja ambitsioonikas põlvkond. Neile on õpetatud, et kõik on võimalik, kui vaid selle nimel piisavalt kõvasti tööd teha.

1980ndatel sündinud Eesti naised ei tee millegi osas kompromisse. Nad soovivad kõike: oma kodu, lapsi, mõnusat autot, kutsikat, meeliülendavat karjääri ning mehist meest, kes tegeleb majapidamistöödega. «See unistus on paljudel mu sõpradel,» kinnitab 31-aastane stsenarist Andra Teede.

36-aastane Dagmar Lamp on 10-aastase tütre üksikema, töökas karjäärinaine, aktiivne kohtingutel käija ja feminist, kes teab kõike Eesti tutvumismaastikul toimuvast. Dagmari arvates näeb eestlaste suhtemudel üsna traditsiooniline välja. Ühiskond on enamasti heterotsentriline ja pigem geivastane. «Mehed ei salli iseseisvaid, tugevaid naisi,» ütleb Lamp. «Nad väidavad, et on sellega okei, aga õige pea näeb nende õrnasid egosid kokku vajumas, nad tunnevad end ohustatuna ja see on probleem. Ma isiklikult olen kohanud vähe mehi, kellele meeldib häälekas ja edukas naine.»

Loe täispikka versiooni Helsingin Sanomat veebilehest.