Koroonakriisi mõju: kodumaal puhkav eestlane kulutab vähem kui mullu

Kodumaal puhkav eestlane kulutab vähem kui mullu.

FOTO: Shutterstock

Koroonakriis on pannud Eesti inimesed oma väljaminekuid hoolikamalt kavandama, selgub Ferratum Groupi tarbijauuringust.

Varasemast konservatiivsem suhtumine rahasse ei ole jätnud puutumata ka suviseid puhkuseplaane. Kui mullu kavatsesid Eesti elanikud kulutada puhkusele keskmiselt 716 eurot, siis tänavu on puhkuseplaanid märksa tagasihoidlikumad ja suvitamisega seotud väljaminekutele plaanitakse kulutada 569 eurot ehk 33 protsenti leibkonna sissetulekust.

Ferratumi iga-aastane suvepuhkuse uuring, mis annab ülevaate eri riikide elanike hooajalistest tarbimisharjumustest, võttis seekord luubi alla ka koroonaviiruse pandeemia mõju inimeste ostukäitumisele. 11 riigi elanike seas korraldatud küsitlus näitab, kuidas üleilmne pandeemia mõjutas 15 000 pere finantskäitumist, millele inimesed isolatsioonis olles kõige enam raha kulutasid, kuidas oma rahaasju haldasid ning millised on tarbijate plaanid lähikuudeks. Uuringus osalenutelt küsiti ka veebipoodidest ostmise ja lemmikmakseviisi kohta ning sedagi, mida COVID-19 levikuga seoses kõige enam kardeti.  

Küsimustele vastanuist enam kui pooled (66%) kavatsevad sel suvel kulutada vähem raha kui läinud suvel. Eriti konservatiivse suhtumisega rahasse ja tarbimisse paistavad 11 riigi kodanike seas silma just Eesti inimesed.

Nii Austraalia, Bulgaaria, Taani, Horvaatia, Soome, Saksamaa, Norra, Rootsi kui isegi Läti elanikud plaanivad leibkonna sissetulekust kulutada puhkusega seotud tegevustele rohkem kui eestlased. Meist vähem panevad raha puhkamise alla vaid rumeenlased (492 eurot). Ka proportsionaalses võrdluses on eestlaste suhtumine puhkuseaegsetesse väljaminekutesse pigem alalhoidlik.

«Eestlased kulutavad suvepuhkusele leibkonna sissetulekust sel aastal koguni 9% vähem kui eelmisel aastal. Proportsionaalses võrdluses asetab see meid ühele pulgale Rootsi ja Taaniga inimestega,» märkis Ferratum Banki tegevjuhi asetäitja Antti Kumpulainen.

Kui summeerida kõik uuringus osalenud riikide kodanike vastused, siis ilmneb, et enim kulutavad inimesed sel suvel toidule, seejärel kodu sisustamisele, lastele ja sisereisidele.

Toidukaupu nimetati suurima kuluna pea kõikides riikides, vaid eestlased mainisid, et neil kulub kõige rohkem raha sisereisidele (17%).

«Tundub, et eestlastele on reisimine, eeskätt just kodumaal, väga oluline ning seetõttu läheb sel aastal paljudel reisiraha just siseturismi,» lisas ta.

Kodumaal reisimine troonis eestlaste suviste meelistegevuste pingereas esikohal ka eelmisel aastal ning siis planeeriti samuti kõigist suvekulutustest kodumaa võlude avastamisele 17%.

Tänavu on eestlastel kuluartiklitest teisel kohal toidukaupade ostmine (14%), seejärel muude tarbeesemete soetamine, siis aiandus ja meisterdamine ning viiendal kohal kulutused lastele. 

Sellest järjestusest joonistub selgelt välja koroonakriisi mõju, sest mullu käisid eestlased siseturismi järel enim raha välja suveüritustele, spaa- ja heaoluteenustele, välisreisidele ning koosviibimistele ehk kõikidele nendele tegevustele, mille kasutamine, tarbimine või korraldamine on sel suvel piiratud või suisa keelatud.

Kuidas koroonakriis inimeste käitumist mõjutas?

Kui vaadata koroonaviiruse pandeemia mõju, olenemata riigist, inimeste igapäevaharjumustele ja -käitumisele, nähtub, et kevadkuudel oli inimeste peamiseks tegevuseks telerivaatamine (15%) ning video- ja telefonikõned sõprade ja pereliikmetega (13%).

Küsimusele, millele viimastel kuudel kõige enam raha kulutati, vastas 52% küsitletutest, et toidukaupadele, järgnesid remondi- ja sisustustarbed, rõivad ja jalatsid ning isikuhooldusvahendid.

«Eestlaste kolm esimest kuluartiklit eriolukorra ajal olid samad nagu teistes riikides ehk toidukaubad, kodusisustus ning riided ja jalanõud,» kommenteeris Kumpulainen.

Välja toomist väärib ka fakt, et tervelt 68% Suveuuringus osalenutest eelistab täna kaupluste külastamist veebis ostlemisele. See näitaja erineb varasemate aastate omast ning seletus sellele on lihtne: kuna viimasel paaril kuul on kauplused olnud suletud ja kõike osteti veebist, tunnevad inimesed poodides käimisest puudust.