31. augusti öösel 1997 kihutas must Mercedes Pariisi kesklinnas Pont de l'Alma tunnelis vastu betoonposti. Autos olnud neljast inimesest hukkus kolm, nende hulgas armastatud «inimeste printsess» Diana. Traagilisest ööst on möödas ligi 23 aastat, kuid vandenõuteooriad ei taha vaibuda.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Uurijad on püüdnud selgitada, miks inimesed üldse kipuvad vandenõuteooriaid uskuma. Dr David Ludden kirjutab Psychology Todays, et tahtmine sündmustele selgitusi leida on täiesti normaalne inimhinge soov. Me otsime alati selgitusi, miks asjad lähevad just nii nagu nad lähevad.

Lisaks usume me kõik teataval hulgal asju, mis pole tõesed ning meil on lihtne oma meelt muuta, kui faktidega kohtudes pole me varasema uskumusega emotsionaalselt seotud. Mõtle näiteks sellele: sa uskusid, et Austraalia pealinn on Sydney, kuid tegelikult on see Canberra. Vaevalt sa endast välja lähed – sul oli lihtsalt valeinformatsioon, muud midagi.