Kui inimesed kuulevad sõna «anaalseks», tormab nende pähe ilmselt müriaad mõtteid. On neid, kes seda avameelselt naudivad, neid, kes salamisi proovida tahavad ja neid, kes üldse sellele mõeldagi ei taha. Mis iganes on su vaated anaalseksi puhul, ei tohiks kedagi sel teemal häbistada. Siiski tasub uurida, miks on anaalseksist selline vastuoluline teema saanud.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Ajakirjas National Library of Medicine aastal 2017 avaldatud uuringust selgus, et 36 protsenti naistest ja 44 protsenti meestest, kes on vanuses 25-44, on vähemalt kord elus olnud heteroseksuaalses anaalvahekorras. Sama uuring viitas, et anaalseksi populaarsus on tõusmas. Pole küll tõendeid, kas see on päriselt nii või on heteroseksuaalsed inimesed muutumas anaalseksi koha pealt avameelsemaks, on seda teemat meedias ja popkultuuris hakatud tõesti rohkem käsitlema.

«Ma arvan, et me hakkame ühiskonnana mõistma, et seksuaalne heaolu mängib meie vaimse tervise juures väga olulist rolli,» selgitab seksuoloog Zachary Zane Hello Gigglesile. Ometi on anaalseksil küljes stigma, mis on seda veidram, kui võtame arvesse, et ajalooliselt on see olnud sama aktsepteeritav kui vaginaalne või oraalseks. Stigmast hoolimata võib märgata, et mingi meelelaadi muutus on ühiskonnas siiski toimunud. Ka on seksuoloog Imre Rammul tõdenud, et ka Eestis on märgata trendide muutumist. «Kui paarikümne aasta eest räägiti suu- ja anaalseksist kui seksuaalhälbelisest käitumisest, siis tänapäeval enam nii ei mõelda,» ütles ta ajakirjanik Birgitta Davidjantsile.