Paeluvad Andamani saared: koht, kus inimesed veel kiviajas elavad

Andamani saared ehk Andamanid on saarestik India ookeanis Bengali lahe ja Andamani mere vahel 12. põhjalaiusel, kirjutab Reisiguru. Saarestikus on 572 saart kogupindalaga 6408 km². Enamik saari on inimasustuseta, kuid 36 inimasutusega saarel elab kokku siiski rohkem kui 360 000 inimest (neist umbes 100 000 saarestiku suurimas linnas).

Saarte põliselanikud on andamani rahvad (vähemalt viis erinevat rahvast, ühise nimetajaga andamanid), keda kaasajal on 500–700. Saarestiku elanike enamuse moodustavad tänapäeval bengalid, tamilid ja teised rahvad Hindustani poolsaarelt. Selleks, et säilitada andamanide kultuuri, aga ka teatavat osa metsikust loodusest, on Andamanidel palju saari (sh Põhja-Sentineli saared, kus muust maailmast isoleeritult elab 50–200 sentineli, väidetavalt kiviaja tasemel) turistide jaoks suletud. Saarestiku ülejäänud saartele sisenemiseks on vaja eriluba.

Andamani saared asuvad suhteliselt lähedal (lähemad umbes 250 km kaugusel) Myanmarile, jäädes Myanmarist läände ja lõunasse, kuid kuuluvad valdavas enamuses hoopis lääne pool enam kui 1200 km kaugusel asuvale Indiale, olles Andamanide ja Nicobaride liiduala osa. Andamani saartest mõned, sh suhteliselt hästi tuntud Coco saared, kuuluvad Myanmarile.

Andamani saared on künklikud. Saarestiku kõrgeim punkt asub 1317 ruutkilomeetri suurusel Põhja-Andamani saarel ja ulatub 732 (teistel andmetel 731) meetri kõrgusele merepinnast. Saarestikus on vähemalt 11 mudavulkaani. Barreni saarel asub aktiivne vulkaan, mis viimati hakkas purskama 2017. aastal.

Loe edasi Reisiguru lehelt!