Mis juhtub, kui ema ja isa ei suuda otsustada, mis saab vastsündinu nimeks?
Kahe-aastase sünd registreeriti kohtu abiga

FOTO: Shutterstock

Eesti seadused kohustavad värskeid vanemaid andma võsukese sünni registreerima, mida tuleb teha esimesel võimalusel esimese kuu jooksul. Mis aga juhtub, kui vanemad ei jõua kokkuleppele? Jääb siis beebi nimeta või panevad talle nime oma suva järgi ametnikud?

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Selgub, et Eesti inimesed on oma beebide nimetamises üsna tublid. Põhjus on üsna lihtne: toetusi ei ole võimalik saada, kui laps pole registreeritud.

Liisa Rohila siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonnast ütleb, et kuigi seadus võimaldab mõjuva põhjuse olemasolul sünni registreerimise tähtaega kuni kahe kuuni pikendada, seda üldjuhul vaja pole läinud. «Vanematel on vaja lapsega arsti juurde pöörduda, toetusi taotleda jne,» selgitab Rohila.