P, 25.10.2020

RAHELI BEEBIBLOGI ⟩ Kui adekvaatne üks magamata ema ikka on, et beebi eest hoolt kanda?!

FOTO: Shutterstock

Minu tavaline öö koosneb kolmest-neljast tunni kuni kahe pikkusest unest. Vahel saan kokku isegi seitse tundi und, täna jäi summa viie juurde. Viis tundi und ja mitmes jupis ja nii iga jumala päev kuude, isegi aastate kaupa. Mida selline asi inimesega teeb? Hulluks ajab.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Hull on tegelikult vale sõna, pigem on mul kogu aeg selline tunne, nagu ma oleks natuke purjus. Niimoodi natuke, et lõunaks sai salati kõrvale trimbatud kaks klaasi veini – vahel ikka puhkuse ajal juhtub – aga nüüd hakkab kell kolm saama ja kehasse on samaaegselt roninud nii kerge promill kui kerge pohmell. Pole ime, et selles olekus autoga sõita ei tohi, mul on vahepeal raske kõndidagi.

Pesin just beebi peput ja mõtlesin sellele, kui adekvaatne ma hetkel ikkagi olen. Kes teab, see teab, et nimetatud protseduur nõuab täpsust ja tasakaalu – ühes käes vingerdab sul kuuekilone libe kala ja teisega pead sa navigeerima rätikuid, veetemperatuuri, uksi ja mähkmeid. Ja kui beebi peaks maha kukkuma, ootab teda kivikõva kahhelpõrand ning sind kindel sõit otse põrgusse. Beebi ei tohi mingi juhul maha kukkuda.