Eksperdid selgitavad: just see on cappuccino, caffé latte ja flat white'i erinevus

«Eestlaste kohviteadlikkus on teinud järsu hüppe. Kui veel mõned aastad tagasi ei näidanud eestlased üles erilist kirglikkust espresso baasil valmistatud piimakohvide vastu nagu cappuccino, café latte või flat white, siis nüüd on need ühed eelistatuimaid kohvijoogid,» lausus Circle K Eesti AS-i kaubandusdirektor Diana Veigel. Piimaga kohvi eelistavad 80 protsenti tarbijatest ning enamasti tarbitakse üks-kaks kohvijooki päevas. Veigel usub, et tarbijad eelistavad üha enam kvaliteetset oakohvi filtrikohvile eelkõige kohviubade maitse ja kvaliteedi pärast. 

Valio Eesti turundus- ja tootearendusdirektor Nele Jõemaa sõnas, et espresso baasil valmistatud piimajoogi võtmeteguriks on tihtilugu piim. «Hea café latte või cappuccino aluseks on õigesti vahustatud piim. Poodides on saadaval terve hulk erineva päritolu, koostise ja maitsega piimasid, kuid mitte kõik neist ei vahustu ühtemoodi. Seepärast tasub maitsva kohvijoogi valmistamisel erinevate piimadega katsetada,» selgitas ta.

Kuni piimas on piisavalt valku, siis vahustuvad kõik piimad – nii täispiim, tavaline piim, rasvatu piim, laktoosivaba piim kui ka erinevad veganpiimad. «Oluline on siinkohal meeles pidada, et piima ei tohi üle kuumutada ehk maksimaalne vahustamistemperatuur peab olema 65-68 kraadi. Kui kohv on peale valmistamist liiga tuline, siis on oht, et piima on liiga kõrgel temperatuuril kuumutatud,» lausus Veigel, kinnitades, et professionaalsetes teele kaasa ostetavate kohvide masinates on temperatuurid vastavalt reguleeritud.

Piimavahu konsistents sõltub paljuski toorpiima kvaliteedist, piimas sisalduvast rasvaprotsendist ning pastöriseerimisprotsessist.

«Kui piima rasvaprotsent on vahustamise juures oluline, siis on sellest veelgi tähtsam, kas piim on pastöriseeritud või mitte. Näiteks läheb toorpiim küll vahtu, kuid tekkinud vaht ei jää kuigi kauaks püsima,» selgitas Jõemaa.

Ta lisas, et mitmed kohvieksperdid eelistavad vahustamiseks kasutada just 2,5protsendilist pastöriseeritud lehmapiima. Sarnase konsistentsiga vahu saab ka näiteks kaerapiimast, mandlipiimast, riisipiimast ja sojapiimast, mille rasvasisaldus on nii-öelda tavapiima omast vähemalt kaks korda kõrgem ehk ka kohv on sellevõrra rammusam.

Veigeli sõnul tekitab piimakohvi valik tihtilugu tarbijates küsimusi. «Kõige rohkem uuritakse hetkel, mis jook on flat white, kuna tegemist on kohvijoogiga, mis on kõige hiljem meie kuumade jookide valikusse lisandunud. Samuti uuritakse kohviubade kohta ning kas neid on võimalik kaasa osta,» selgitas ta.

Mis on erinevad populaarseimad espressopõhised piimakohvid?

Cappuccino on eestlaste seas üks armastatumaid piimakohvisid. «Cappuccino on täiuslik harmoonia espressost, piimast ja piimavahust, kus kolmandiku joogist moodustab espresso, kolmandiku piim ning viimase kolmandiku kohev piimavaht,» selgitas Veigel, lisades, et traditsiooniliselt juuakse cappuccinot pigem hommikuti, kuna joogi valmistamiseks kasutatav piim pikendab kofeiini mõju ja võib segada õhtuti uinumist.

Caffé latte ehk piimakohvide kuninganna sobib eelkõige neile, kes eelistavad maitselt lahjemat kohvijooki. «Caffé lattet, mis koosneb kahest kolmandikust kuumast piimast ja ühest kolmandikust piimavahust, juuakse Eestis pigem ühe espressoga. Suure piimakoguse tõttu on jook tarbimiseks sobilik päevläbi,» tõdes Veigel.

Flat white on eestlaste seas veidi vähem tuntud piimakohv, mis suuresti sarnaneb caffé lattele, kuid mille piimakogus on poole väiksem. «Kui caffé latte puhul domineerib joogis piima maitse, siis flat white'i puhul domineerib jooki selgelt kohvi maitse, mida toetab tagasihoidlik vahustatud piimakiht,» selgitas ta. Samuti on tegemist koguselt väiksema piimakohviga – kui cappuccino on tavaliselt 180 ml ning caffé latte 250 ml, siis flat white vaid 140 ml kohvijook,» lisas ta.