Oktoobris 1932 jäi Eesti-Läti piiri kandis Pärnumaal, Orajõe vallas jäljetult kadunuks 32-aastane teenijatüdruk Marie Siling. Õige pea paljastus aga verine vandenõu, kus on nii armastust kui reetmist, aga paraku ka laipu ja julmust.
24. november 1932 oli neljapäevane päev. Ilm oli tuuline ja külm, temperatuur kõikus nulli ja kolme soojakraadi vahel. Külm ilm on aga metsatöödeks soodne, nii olid kohalikud mehed Voldemar Kink ja Karl Kask soodsat ilma ära kasutanud ning päev läbi metsas mütanud.
Õhtul kõndisid nad kodupoole. Meestel oli veelgi asju ajada – käis kauplemine ühe vasika üle. Voldemar astus Karli juurde sisse, kuna viimasel hädasti raha vaja, üks vasikas aga oli üle.
Mängu tuli nüüd kolmaski mees, 24-aastane eestistunud lätlane Arkaadi Karklin, kes samuti tahtnud vasikat müüa. Voldemar jäeti Karl Kase juurde, seniks kuni viimane läks, et Arkaadi Karklinilt tolle looma hinda küsida. Nimelt ei saanud Voldemar Link ja Karklinite pere eriti hästi läbi – kui mõned aastad tagasi põles maha Lingi talu, süüdistas ta asjas just Karklinit. Süütõendeid kahjuks nappis, see aga ei takistanud Arkaadi isa Karl Karklinit ähvardamast, et laseb Arkaadil kord Voldemari maha lüüa, kuna ei suuda Lingile süüdistusi kunagi andestada.
Tol kadriõhtul istus niisiis Voldemar Link Karl Kase juures ja ootas, kuniks too Karklinite juurest mullikaga tagasi jõuaks. Mullikat oli Voldemaril vaja rahaks teha, et saaks maksta kohtukulud. Ta oli järgmisel päeval linna minemas – Pärnu kohtumajas olid mõned asjad ajada, ühtlasi oli Voldemaril plaanis politseist läbi käia, sest mees oli üht-teist kuulnud, mis oli vaja südamelt ära saada...