See on alati rõõmu tekitav, sest enne ja pärast selliseid «pommuudiseid» jääb silma uudisnupukesi, kus me taome rusikaid vastu rinda ja hõiskame, et küll on äge, et meil ei ole nagu Venemaal, kus korruptsioon lokkab ja VLÜ päkapikule omaselt väljendudes ausal inimesel «vesi perses keeb»!
Huumori lätteks on sellised olukorrad aga seetõttu, et alati on nende riukalike riigihärrade ja -prouade selgitustes nii rohkelt absurdihuumorit, et paratamatult tahaks seda ikka ja jälle lugeda või kuulata. Ainsaks tuska tekitavaks asjaoluks on kogu selle palagani juures aga teadmine, et peale meediakära vaibumist on asjad jälle vanas rööpas tagasi ning kuni järgmise skandaalini on valijatel ning veelgi rohkem mittevalijatel sellest riigiaparaadis toimuvast tsirkusest täiesti ükskõik.
