Namiibia valges savikõrbes kõrguvad kummituslikud akaatsiapuud

Kunagi läbis Deadvleid Tsauchabi jõgi. Saviplatoo tekkis pärast vihmasadude tõttu toimunud jõe üleujutusi. Tänu veerohkusele kasvasid siis piirkonnas huvitava nimega puud, täpsemalt kaelkirjaku akaatsiapuud.

Kliima muutumise tagajärjel tabas piirkonda aga pikajaline põud ja alale tungisid liivaluited, mis tõkestasid piirkonda läbinud jõe nii, et jõgi muutis oma suunda. Seetõttu on Deadvleis kaasajal kõrged oranžid ja kollased liivadüünid ja nende vahel surnud akaatsiapuude võradega savijärv.

Tänu kuivusele ei ole enam kui 600aastaste puude võrad hakanud mädanema, vaid intensiivse päikesevalguse tõttu kõrbenud ja muutunud mustaks. Mustad puud, mille taustaks on eredavärvilised liivadüünid, jätavad mulje, nagu oleks tegemist paigaga mingist kummitustefilmist või kummalisest muinasjutust. Samas on sealsed vaated väga kaunid ja teataval moel kordumatud.

Deadvleiei ole siiski täiesti ilma taimedeta piirkond. Mõned taimeliigid on sealse hommikuse udu ja harva esinevate vihmahoogudega suutnud kohaneda. Näiteks esineb seal taimedest teatud liiki salsolat ehk soolatorti (nimi tuleneb taime soolataluvusest) ja kuni meetrikõrguseks kasvavat Acanthosicyos horridust. Viimatinimetatu on endeemne Namiibi kõrbele (kasvab seal 40 – 60 km laiusel ja peaaegu 1000 km pikkusel ribal ja on Namiibi kõrbe kõige arvukam taim).

Acanthosicyos horridus on erakordne seetõttu, et selle liigi eksisteerimise eaks on fossiilide põhjal hinnatud ca 40 miljonit aastat. Taime viljaliha ja seemneid kasutavad Namini kõrbe elanikud toiduks. Lisaks kasutatakse taime ka maovalude vastu, haavade paranemise kiirendamiseks ja kaitseks päikese eest. Vahel soovitatakse taime kasutada ka piirkonda külastavatel turistidel.

Loe lähemalt Reisi Guru koduleheküljelt.