Tellijale
Vangi naine omadega puntras: kas mul on õigus lubada enda kõrvale teine mees?
Kahe ja poole aastaga, mil mu mees Kaarel on vanglas karistust kandnud, on palju vett merre voolanud. Palju on pisaraid valatud, paljud emotsioonid, vajadused ja tunded on alla surutud. Ma ei ole tahtnud näha asja reaalsust. Ma olen keeldunud tunnistamast, et oleme oma elu elanud keeruliseks ise. Mitte kedagi ei ole süüdistada, mitte et ma isegi tahaks kedagi süüdistada. Ma ei ole prokurör, ma olen Ronja. Lihtne eesti naine, Ronja.
Ma käisin eile psühhiaatri juures. Olen ju üksi oma mõtetega, oma depressiooniga. Arst kuulas mind ära ning kostis, et ta ei kirjuta ravimeid välja, sest mõttesuund on mul õige ning tasakaalukas. Ma olevat normaalne inimene, elukogenud. Seal istudes ei saanud ma mitte mõelda, et kas ma olen tõesti oma elu ise nii keeruliseks elanud?