Tellijale
Kriisiaja kasulik pool: 20 õppetundi 2020. aastast (3)
/nginx/o/2015/08/12/4371011t1h8a4a.jpg)
31. detsember 2020, 00:03
/nginx/o/2020/12/24/13546331t1h97c7.jpg)
Hirmus aasta! Kriisiaasta. Raske aasta. Kuid kõik sõltub sellest, millise filtriga vaadata. Lõppeval aastal saime ka hulga väärtuslikke õppetunde, mida elu meile muul moel poleks kunagi andnud. Nii et on, mille eest tänulik olla.
1. Loodus
Alati on neid, kelle meelismeelelahutus on metsas või rabas käimine. Kuid ajal, mil paljud harjumuspärased võimalused ära lõigatud, leidsid korraga tee loodusse needki, kel see vahepeal meelest läks. Juurte vastu sõdida pole mõtet – eestlase religioon, meditatsioon ja energiapank on loodus, mis pühib peast kõik muremõtted. Ärme taasleitud püha tõde nüüd unusta ja hoiame seda vara, mis hädasti ühist hoidmist vajab.
2. Kodu
Kiirel ajal laekus kurnatud kuju koju, külitas natuke ja kihutas edasi. Pikemalt paigal olles alguses kirud, et tormata ei saa. Siis hakkad märkama, kuidas koduski on tegevust küllaga! Käeliselt meelestatud asusid näiteks rõõmuga remontima, ning kui kogu maailm seisab, saab sellest suurepärase eduelamuse – miski liigub, ma olen vajalik, ma saan hakkama.
3. Teamsi kohtumised
Kaugtöö võimalused olid kasutusvalmis oi kui ammu! Töövahendid olid tõhusad, toimivad, testitud ja suuresti lausa tasuta, aga kellegi käsi ei tõusnud eemalt ühenduma. Ikka sõideti pikki tunde, et ühise laua taha istuda. Koroona lõi sundolukorra, kus kõik pidid veebikohtumiste kunsti üleöö käppa saama. Jah, nüüd on välja ujunud, et raju kasutuse käigus on pea kõigil keskkondadel varuks omad arengukohad ja vimkad, kuid kaugelt saab jutud räägitud, kokkulepped sõlmitud ja asjad aetud. Lendamine, mida varmalt õigustati, polegi vältimatu!
/---/
7. Iseseisev aja planeerimine
Kui korraga varisesid kokku kõik abistavad päevastruktuurid, sai üleöö selgeks, kui hästi keegi seda omal käel oskab. Meisterplaneerijad ei teinud teist nägugi – liigendasid päeva ja töö lendas libedalt, olgu või kodusel trepinurgal tehtuna. Lapsed on õppimisele häälestunud ja said samuti üks-kaks hakkama. Kuid arvestatav hulk mugavustsoonis tukkujaid, kes ootavad, et ümbrus neid nügiks, jäid jänni. Varasem päevarütm sulas kokku arusaamatuks amorfseks känkraks... Aga on ju hea, et tuli välja, kus kellegi arengukoht on?