Eesti blogija: paksudel pole mõtet tänaval paljalt karjuda! (3)

Maria Rozbaum on kindel, et enamik inimesi võtavad sõna «paks» solvanguna. Ta on paari aastaga jõudnud järelduseni, et kui seda sõna mitte solvavaks pidada, kaotab solvaja oma relva, millega rünnata. Naise arvates on sõna «paks» lihtsalt üks omadussõna. «Sama hästi nad võiksid mulle öelda, et sul on pikad juuksed - on jah. Olen jah, natukene paks,» muigab Rozbaum. 

Rozbaum toonitab, et ülekaalulisusest rääkides rõhutakse alati terviseteemadele, kuigi tegelikult võib päris suure kaaluvahemiku sees olla tervislik. «Tegelikult on alakaalu ääres täpselt sama palju ebatervislikkust kui ülekaalu ääres. Inimestele meeldib visuaalselt rohkem, kui sind on vähem kui et rohkem.»

Kui inimene ütleb: «jah, ma olen paks ja ma olen õnnelik ja ilus!» — kas see on usutav sellest filmist?

Rozbaum ütleb, et ta ei uskunud sealt filmist päris igaühte, kes rääkis, et on oma kehakujuga rahul. «Ma tean enda pealt ka, et see võttis küll aega ja ma ei ütle, et ma olen endaga kogu aeg rahul, mul on ka halbu päevi, aga põhimõtteliselt on see võimalik.»

Rozbaum ütleb Ringvaates, et #bodypositivity liikumine üle maailma on hakanud koonduma #bodyacceptance alla, sest esimese pealt hakkasid raha tootma need, kes isegi polnud ülekaalulised, vaid istusid sedasi, et voldid tuleksid nähtavale.

Ülekaalu aktsepteerimine sõltub palju sõltub sellest, millised inimesed su ümber on. «Lähedaste tugi on hästi oluline, ja nagu seal filmiski on näha, kuidas oma suguvõsa pöörab su vastu ja ütleb, et su pildid on rõvedad.»

Loe pikemalt ERR kodulehelt.