Oma loo soovis rääkida naine, kellest veel aasta tagasi oleksin saanud kirjutada kõige säravama kehapositiivsuse ja enesega rahulolemise loo. Täna räägime aga hoopis vastupidisest. Samm-sammult teekond põrgusse ning iseendaga pahuksis olemise, leppimise ja paranemise rada. Ta peab oma kogemust ja võitlust tõsiseks probleemiks, millele soovib teiste, sarnastes olukordades olevate naiste tähelepanu juhtida. Kuna ta ei taha uurivaid pilke ega lähedaste haletsust, on tema varjunimeks siin loos Kadri.  

Rahulolev paksuke 

«Olen alati suurte mõõtudega olnud» alustab Kadri. «Alati. Aga üleliigsed kilod pole mulle kunagi erilist muret valmistanud. Teadvustasin endale küll oma suurusnumbrit, aga peegelpilt mulle meeldis. Võimalik, et mul on enesest petlik  kujutis, aga siiralt, ma ei näinud peeglis midagi, mis mulle poleks meeldinud. Ehk ka seetõttu, et siresäärset hirvekest pole ma seal kunagi näinud. Seega võibolla vildakas minapilt, võibolla haruldane eneseimetlus. Ka kõrvalseisjad pole kippunud mulle halvasti ütlema. Mõned anonüümsed netikommentaatorid muidugi on alati salvamiseks valmis, aga neisse ma ei süvene, ammugi ei võta nende sõnu tõsiselt ega hinge.»

Kommentaarid
Copy