Diabeedi tekke taga ei pruugi olla kõhunääre ja maks, vaid hoopis soolestik, vahendab Novaator Saint Louisis asuva Washingtoni ülikooli arstiteadlaste avastust.
Diabeet võib alguse saada soolestikust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Clay Semenkovich uuris laborihiiri, kelle soolestikus puudus rasvhapete sünteesi eest vastutav ensüüm (FAS). Aine, mille tootmist mõjutab insuliin on diabeedihaigetel tihti defektne.
Katsetes kasutatud hiired hakkasid kaalu kaotama ning neil oli pidev kõhulahtisus. Algselt pidas uurija sümptomite põhjuseks muutust näriliste mikroflooras. Seetõttu uuris ta hiirte soolebaktereid lähemalt.
Selgus, et loomade soole mikroobikooslus oli küll muutunud, kuid see ei tekitanud haigusnähte. Haigeks jäid hiired rasvhappeid sünteesiva ensüümi puudumise tõttu. Ilma ensüümita kadus soolestikku kaitsev limakiht ja mikroobid tungisid otse soolerakkudesse. Nii tekkis soolepõletik.
Organismis esinevad põletikunähud aga tugevdavad insuliiniresistentsust ja takistavad insuliini tootmist. Insuliini toime nõrgenemine omakorda soodustab põletiku teket. See võib viia diabeedi tekkimiseni.
«Diabeet võib alguse saada seedeelunditest. Kui kaalutõus teeb inimese insuliini suhtes resistentseks, ei tööta FAS-ensüüm korralikult, see omakorda tekitab põletikku, mis võib viia diabeedini,» selgitas Semenkovich.
Uurija sõnul on teada, et paljudel suhkurtõve alla kannatajatel on vigane rasvhapete tootmise ensüüm, samuti esineb neil tihti soolepõletikke. Nüüd on vaja uurida, kas diabeetikute soole limaskest kahjustub samal moel kui laborihiirtel.