Holistiline terapeut Kristiina Garancis kirjutab terviseajakirja Üks aprilli/mainumbris hea, sooja suhte alustaladest ning selgitab, et lahti mõtestamata mineviku-, kaasa arvatud lapsepõlvekogemused on sageli need, mis harmoonilise suhte loomist takistavad.
Pühendussuhtes on kõigepealt oluline sinu enda otsustus – pühendun lähedusele ja olen valmis kõik oma teel läbi mõtestama, töötama ja puhastama, mis mind ei toeta. Olen valmis otsa vaatama igale hirmule ja tungile tegeliku läheduse eest põgenemisel. Ka minevikukogemuste tõelusele, mida saab vastutussuhtes kaaslase abil ümber mõtestada ja tervendada.
Iga laps teab, kuidas toimib kõverpeeglite labürint. Kui astud lõbustuspargis maagilisse ruumi, paiskab iga peegeldus sinust vastu erineva pildi.
Ühel oled piitspeenikese keha ja proportsioonist väljas näo ja kehaga, teisel jälle naljakalt kõver kui boamadu, kolmandal on su silmad suured nagu mõnel multifilmi olendil ja suu kuusirbinaerul kui «Alice imedemaa» Irvikkassil.
Samasuguseid kujundeid näed sa ka oma kaaslasest läbi enda silmade kõverpeegelduste. Lisad tema tegudele ja tundeväljendusele oma peeglikihi, mis pärit mõnest su minevikukogemusest.
Aju kõvaketas on kõik mälestused ja üleelamised hoolikalt salvestanud ning pakub neid nüüd su partneri olemuse pähe. Täiskasvanuna arvad, et siin tegutsevad su analüütiline mõtlemine, loogika ja tahe, kuid tegelikult määravad suhtumise su aju impulsside, tunnete ja ellujäämisega seotud keskused.
Need muudavad ebamäärase ebamugavustunde nii oluliseks, et sa seda küll ei teadvusta, kuid selle põhjal teed kaaslase eneseväljenduse või meeleolu kohta järelduse. Sellest lähtuv otsus võib olla täielik kõverik, võrreldes sellega, mida su partner tegelikult tunneb või väljendab.
Sinu mälestusse salvestunud kogemus saab moonutavaks peegliks. Seetõttu oleks iga väike ärritus, solvumine või arusaamatus vaja kohe üle või läbi rääkida. Et midagi ei kuhjuks. Vastutus enda tunnetetegelikkuse ees on ülioluline.
Et aga kõigest, mis hinges toimub, sotti saada, on vaja end täielikult väljendada. Suhte dünaamika pühitseb ka tugevaid tundeid, aga pühendussuhtes võtab kumbki osapool vastutuse nende eest ise. Ja hetkel, mis sa oma tunnet aktsepteerid, seda alla ei suru, hakkab emotsioon sinus sulama ja tugevus hajub.
Näiteks võid sa karta, et kui väljendad oma pettumust või haigetsaamist, siis partner hülgab su. Lihtsalt eelmises suhtes oled seda kogenud. Niisiis otsustad, et ei räägi tõtt ja proovid hoida ideaalset suhet või ei soovi kaaslasele põhjustada ebameeldivust.
Kuid pinged sinus kuhjuvad ja ärritus võib vallanduda mõnes muus olukorras, kas või liikluses, või ühel hetkel nii suure pingena, et lahkuminek tundub ainus lahendus. Kui väljendad oma tunnet partnerit süüdistamata, ise vastutust võttes, siis ei tõmbu ta kaitsesse ning suudab sind kuulata ja toetada.
Sa ei pea alati partneri meele järgi olema, vaid võid austada ka tema oskust enda eest vastutada. Sageli selgub, et sinu tõlgendus mingile olukorrale on nii «loominguline», et partner seda kuuldes ahhetab või naerma hakkab. Vanasõna «hirmul on suured silmad» on siin täiesti õigel kohal.
Kõverpeegliefekt töötab ka teisel moel. Väidetavasti valid sa selsamal põhjusel ka alateadlikult oma ihaldusobjekti. Kui tunned, et temas on midagi väga kokkulangevat sinu ema või isa kõige paremate või, miks mitte, just kõige halvemate iseloomujoontega, siis hakkab see inimene sinu silmis n-ö üles soojenema.
Vaimustus võhivõõrast, kes paistab sulle isikuna, keda sa «terve elu oled tundnud», võib viidata just sellele alateadlikule samasusele.
Teisest küljest on see ka omamoodi kompensatsioonivõimalus. Sarnane kaaslane aitab sul nüüd oma lahendamata lapsepõlveteemadega lõpuni minna. Saad temaga neid kogeda ja läbi töötada. Siin on teadlikkus kõige enam abiks.
Kolmas kõverpeeglimaagia efekt on projektsioonides. Kui teadvustad, et see, mida sa endas näha ei taha ja alla surud, või hoopis see omadus, millele end vastandad, sind teise inimese puhul alateadlikult ärritab.
Vahel läheb seose leidmiseks päris jupp aega ja pusimist, sest projektsioonid ei pruugi olla selged ja teise inimese isekus või egoism ei pruugi tähendada julmust või külmust, vaid hoopis tema enesearmastust ja sinu märterlust või enda alateadlikku hülgamist.
Niisiis võiks su kaaslase heas mõttes süüdimatu, impulsiivne ja isekas tegu sind peegeldusena aidata rohkem enda olemust väljendada, endast lugu pidada ning olla mängulisem ja muretum.
Selliselt su partner aitabki sul kasvada, endale otsa vaadata, oma peitupugenud osi või integreerimata omadusi ja iseloomujooni, mis lapsepõlves tuhandel põhjusel ära peidetud, uuesti avastada. Ja nii end päev-päevalt suuremaks ja ehedamaks ehitada.
Sellest tuleneb loogiliselt ka järgmine oluline teema – kaaslase arengu toetamine. Kaassõltlane tunneb end hästi, kui teine on abitu, õnnetu, sest siis saab ta ise samuti õiguse olla hall hiir.
Haletsus, et maailm teeb liiga, ei julgusta kedagi katsetama, looma, elu kujundama, vaid muudab ohvriks. Pühendussuhtes on oluline kaaslast toetada, et ta julgeks võtta vastutust, tunda ja tegutseda ja tema isiksus saaks avaneda täies jõus ja ilus.
Võid vaadata üle oma sõprussuhted – kui sinu rolliks on ebaõiglaselt toimiva maailma kuvandit toetada ja oma kaaslasi «oh sa vaeseke, küll sa kannatad» fraasiga paitada, siis pole see toetamine, vaid ohvrimentaliteedi kinnistamine.
Vastutus tähendab pärast nutmist silmad kuivatada ning leida põhjus, miks oled just sellise sündmuse oma ellu kutsunud, seejärel oma rolli tunnistada ja mõni vana uskumus või käitumismuster üle vaadata. Kannatamine on maailma kõige suurem sõltuvus.
Sul tuleb kindlalt teada ja uskuda, et oled ise oma elu looja. See on kõige määravam tuum-uskumus. Et see oleks rakkudes ja südames. Kui me ei teadvusta, et me ise vastutame oma valikute ja uskumuste, tegude tagajärgede eest, siis projekteerime ebameeldiva partnerile – ja maailmale.
Viimaseks on määrav su taotlus: soovin luua hea, sooja suhte. Partnerlus võib olla nauditav, toetav ja konfliktitu, see ei pea olema võitlus ellujäämise eest.
Võid küll mõistusega valida harmoonilise suhte, kuid alateadlik programm kutsub su ellu pingeid ja konflikte. Siis võib juhtuda, et su tuum-uskumus, mille järgi suhe tähendab nägelemist ja võitlust, kaalub üles teadliku valiku.
Oled lihtsalt näinud ainult selliseid suhteid ja sul puudub reaalne kogemus, et midagi võiks emotsionaalselt hoopis teisiti olla. Sa pole head suhet kogenud või heast suhtest tekkivat keemiat tunda saanud. Ja kuna oled oma info alateadlikult salvestanud, siis toodab see ka vastavat tulemust.
Kui pühendumisleping on sõlmitud kahepoolselt, saab sellega toetavalt tegeleda. Su partner saab olema siis õnnelik esimene, kes aitab sul hästi toimiva armastava suhte kogemust luua ja kinnistada. Kes muudab su saatust.