Toiduamet ei nõustu riigikontrolli süüdistustega

Marina Lohk
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Caro / Scanpix

Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel pole nõus riigikontrolli süüdistustega: tema sõnul keskendus audiitor väga väikesele osale toiduohutuse kriteeriumitest ning võrdsustas vägivaldselt mis tahes saasteainete sisalduse saastunud toiduga.


Riigikontrolli audit näitas nimelt, et veterinaar- ja toiduamet ei suuda hinnata toidus sisalduvate saasteainetega kaasnevaid ohte tervisele ning on sellest tulenevalt jätnud müügilt kõrvaldamata pestitsiididega saastunud toitu.

Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel rääkis Tarbija24.ee'le, et nagu kord ette näeb, esitati riiigikontrolli auditile oma kommentaarid, mida kahjuks sisuliselt ei arvestatud.

«Nimetatud auditi puhul kõige kummalisem ongi see, et lugupeetud audiitorile jäi lõpuni arusaamatuks, mis vahe on kontrollproovidel ja seirel,» rääkis Pärtel.

Seire puhul on tema sõnul tegemist aasta lõikes üsna laiali venitatud proovide valimiga, mille eesmärk on tuvastada mingisuguste saastajate foon teatud riigis või teatud tootegrupis. Üheks näiteks on Pärteli sõnul Iirimaa dioksiiniskandaal, kus tulem tekkis ka alles kaks kuud pärast seda, kui saastumine aset leidis.

«Tänapäeva maailm on leppinud, et totaalkontroll absoluutselt iga kauba ja iga näitaja osas kahjuks ei ole võimalik,» nentis Pärtel. Lisaks märkis ta, et kui riigikontroll keskendus pestitsiididele ja herbitsiididele, siis tegelikult on see murdväike osa kogu toiduohutuse teemast. Uuritakse ka ravimijääke, raskemetalle jne.

Pärteli sõnul jäigi ametil audiitoriga lõpuni üles diskussioon teemal, miks saastatud kaupa letilt ei kõrvaldata. «Andmata endale aru, et see kaup on ammuilma ära tarbitud,» ütles ta.

Siiski rahustas Pärtel, et reeglina ei ole selliste tuvastatud saasteainete kontsentratsioon lühiajalisel tarbimisel otseselt tervist kahjustav, nagu oli ka dioksiiniga. «Küll aga ta annab meile kui järelevalveasutusele signaali, et kuskil ühel tootjal või riigil või mingil konkreetsel kaubal on probleem ja järgmisel aastal me kindlasti võtame seal täiendavaid proove,» rääkis Pärtel.

Lisaks on ameti peadirektori sõnul Euroopa Liidu õigusruumis kehtestatud piirnormid herbitsiididele, pestitsiididele ja muudele saasteainetele, mis tähendab, et mingi piirini on teaduslikult tõestatud, et see ei ole inimese tervisele ohtlik.

Nimetatud audit võrdsustab aga tema sõnul mis tahes saasteainete sisalduse saastunud toiduga, mis on vägivaldne ja tarbijat eksitav ning hirmutav. «Ühiskond on kokku leppinud, et intensiivne põllumajandus ei ole tänapäeval mõeldav ilma teatud vahendeid kasutamiseta,» nentis ta.

«Lisaks sellele on ju terve meie toiduohutussüsteem pidevalt auditeeritud Euroopa komisjoni poolt, eelmine aasta oli meil 8 auditit ja ei mingeid traagilisi avastusi,» rääkis Pärtel. Küll on tehtud ettepanekuid, mida parandada ja mida muuta, kuidas tööd veel efektiivsemaks teha.

Tarbijate informeerimisest rääkides nõustus Pärtel, et seirete tulemused ehk info, mis on tegelikult praegugi inimestele kättesaadav, võiks olla esitatud lihtsamal ja selgemal kujul. Samas märkis ta, et kogu Euroopa Liidu toiduohutuse info on ühtne ja kui ühes riigis midagi normiületavat leitakse, saavad teisedki sellest teada.

Iganädalaste ja iga-aastaste toiduohutuse ülevaadetega saab tutvuda Euroopa komisjoni veebilehel.

Lõpetuseks ütles Ago Pärtel, et seirete põhjal võib Eesti toitu küll usaldada. «Eesti toit on kindlasti puhtam kui nii mõnegi muu riigi oma, nii et eestimaist tasub eelistada kindlasti,» ütles ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles