Mida teha, kui sa tööl kellelegi ei meeldi?

Kui keegi ütleb, et ta ei hooli sellest, kas ta teistele meeldib, siis näitab ta sellega oma emotsionaalset müüri, mille taha ta end valu ja hüljatuse eest varjab. Kõigile meile läheb korda, kas me teistele meeldime või mitte. Inimesed on sotsiaalsed olendid. Psühholoog Abraham Maslow sõnul on armastamine, kiindumus ja ühtekuuluvustunne hädavajalikud selleks, et tunda teadvuse ja elutarkuse kõrgeimat taset.

Me vajame üksteist, et ellu jääda. Seda nii imikuna, koolis, kui ka hiljem, karjääri tehes. Mitmed uuringud on näidanud, et suhtlemine aitab vanuritel kauem ja õnnelikult elada. Karistuse kõige julmem vorm on isolatsioon.

Kui arvad, et oskad ilma teisteta oma potentsiaali ellu viia, siis see on illusioon. Navigeerides oma töö- ja eraelus vajame me teisi, kellega rääkida, keda kuulata ning loodetavasti pakub keegi meie uitavatele mõtetele ka mõningast väljakutset. Sageli on vaja just teist inimest, kes tuletaks meile meelde, kui palju me oleme viimaste aastatega arenenud, et ta tuletaks meelde, mis on meie tugevused. Enamik inimesi peab hästi meeles, millised on nende nõrkused, kuid sõprade ja usaldusväärsete kolleegide abil püsivad meeles ka parimad omadused.

Olenevalt sellest, kui väga sa sotsiaalseid sidemeid vajad, sõltub ka see, kuidas reageerid hülgamisele, negatiivsetele hinnangutele, valusatele sarkastilistele kommentaaridele ja nõnda edasi. Eelnev võib teha vaid pisut liiga, kuid võib anda ka depressioonile hoogu juurde. Võime mittemeeldimist näitavaid märke endalt maha raputada on õpitud oskus. Sa pead teadlikult hoidma tasakaalus oma soovi olla meelepärane ja mõistmist, mis on hetkelises situatsioonis tõsi või mitte.

1. Märka seda, kui asud kaitsesse või sulgud endasse. Negatiivse situatsiooniga hakkama saamiseks pead esiteks märkama, kuidas reageerid. Selle asemel, et tundeid maha suruda, peaksid endalt päevas kolmel või neljal korral küsima: «Mida ma tunnen?». Kas tunned hirmu, häbi, reetmist, viha? Tunnete eraldamine nõuab harjumust, kuid esiteks pead mõistma, millised tunded sind valdavad, et edasi tegutseda.
2. Küsi endalt, mis on praeguse olukorra puhul tõene. Kui tajud, et tõmbud endasse või asud kaitsesse, siis küsi endalt, mida sinu meelest too inimene sulle teha tahtis. Kas ta tahtis sind tõesti solvata, reeta, alandada või sinu üle nalja heita? Sinu aju näeb su turvalisuse nimel väga palju vaeva, seega näed olukorda ohtlikuna ka siis, kui tegu on sotsiaalse kahjuga. See ei ole loogiline protsess. Kui reageerid teise inimese sõnadele, siis küsi endalt: «Mis oli selle kommentaari eesmärk? Kas ta tahtiski mulle liiga teha? Kas teised nõustuvad sellega ja hindavad mind selle põhjal?» Ehk oleks sul võimalik inimeselt otse küsida, et mis oli tema kommentaari eesmärk ning kas ta soovis põrmustada su ideid või sind ennast? Inimesed ei mõista sageli oma sõnade jõudu. Tunned end paremini, kui teed selgeks, et öeldul ei olnud isiklikku eesmärki.
3. Kui oled kindel, et inimene tahtis olla negatiivne, siis tee kindlaks, kas ta rünnaku ohvriks olid sina ise või su ideed. Kui aju tajub ohtu, siis reageerime nii, nagu rünnataks meid isikuliselt, mis tähendab, et võtame loomuldasa kuuldut liiga isiklikult. Hinga rahulikult ja mõtle järele, mille pihta kommentaar tegelikult käis. Kui sa ei ole kindel, siis hinga veel kord rahulikult sisse ja välja ning taju, kuidas sa seda kommentaari tunnetad. Rahulik hingamine toob sind maa peale tagasi ja ei lase üle mõelda. Seejärel mõtle eelmises punktis välja toodud küsimuse üle, et teha kindlaks, kas tegu oli isikliku kommentaariga või kõigest lahkarvamusega.
4. Viimaks, kui oled veendunud, et sa teisele inimesele ei meeldi, siis küsi endalt, kas sel on tähtsust. Mõnele inimesele sa meeldid. Mõnele mitte. Kas selle inimese hinnang sulle mõjutab su elu või tööd? Kui mitte, siis mida saaksid sa teha, et lasta lahti vajadusest talle meeldida? Mida sa saaksid teha, et jääda neutraalseks ja mitte vastata samasuguste tunnetega? Mida paremini suudad inimesi võtta sellistena nagu nad on - ilma soovita neid parandada, nende arvamust muuta, ja kuulata hoolimise ja kaastundega - seda paremini saad oma eesmärkide suunas edasi liikuda, hoolimata sellest, kas sa kellelegi meeldid või mitte. Kui sa ei ole nii tundlik, jõuad paremini oma potentsiaali rakendamiseni. Anna mõttes tollele inimesele andeks, et ta ei oska sinu panust hinnata ja andesta ka iseendale, et reageerisid talle hirmu või vihaga.

Kui annad endast parima, siis on teiste arvamuse pärast muretsemine vaid energia raiskamine.